MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebas kohtusse keskkonnaameti poolt tänavuseks hooajaks määratud huntide küttimismahu ning esmaspäeval otsustaski Tallinna halduskohus jahi osaliselt peatada, kirjutas Maaleht.
Otsus tabas ootamatult nii keskkonnaametit, jahimehi kui karjakasvatajaid. Määrus ei keela jahti küll täielikult, kuid vähendas lubatud mahtu ohjamisalade kaupa poole võrra, mis tähendab, et algse 140 hundi asemel on praegu lubatud küttida 72.
Kolmapäeva hommikuse seisuga on kütitud 29 isendit, nii tohib hetkel Eestis küttida kokku veel 44 hunti. Kuna Lääne-Pärnumaa ja Põlva-Tartumaa ohjamisaladel on pooled hundid kütitud, siis seal jaht seisab.
Keskkonaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko tõdes, et otsus on julge. See paneb kahtluse alla kogu seni tehtud töö, seireandmete kogumise metoodika, algandmed ja nende analüüsimise. Samuti on tekkimas jabur olukord, kus tekib vajadus hakata hunte küttima suvel, mil neil on kutsikad.
Rakko selgitas, et küttimise eesmärk on reguleerida arvukust ja ära hoida kahjusid. “Kui seda täita ei saa, seisame me kevadel väga keerulises seisus. Kui lambad välja lastakse, siis on mõnes piirkonnas väga keerulne olukord,” tõi ta näiteks Raplamaa. Kui mullu murdsid hundid 477 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 933, kusjuures 405 lammast murti Raplamaal.
“Siis seisame me silmitsi küsimusega, kes maksab kinni kahjud. Ja isegi kui antakse eriluba, siis on küttimine ikka keeruline. Kevadel on huntidel pojad ja me ei saa neid lasta. Ja ilma lumeta on neid keeruline lasta,” vahendas Postimees Rakkot.
Rakko selgitas, et just mulluse lumevaese ja sooja talve tõttu ongi praegu seis selline, et huntide küttimismahtu tuli tõsta, ja näiteks viimase nädala jooksul lasti veerand esialgsest hundilimiidist, sest maha tuli lumekirme.
“Eelmine aasta jäime võlgu. Kui me sel aastal jätame hundid väga suures mahus küttimata, siis võib see tähendada suuri kahjustusi ja lambakasvatajad võivad oma tegevuse lõpetada, sest see muutub mõttetuks, kui suur osa karjast maha murtakse. Ma loodan, et asi nii kaugele ei lähe,” ütles Rakko.
“Miks hunte kütitakse nii palju? See on teadlastel välja arvutatud, et kahjusid viia väiksemaks. Kui selle tõttu tekivad suuremad kahjud, siis on vaidlustajatel ka vastutus,” selgitas jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts sõnas Maa Elule.
“Jahimehed on teenuse pakkuja, mitte tellija. Eks lambakavastajad, loomakasvatajad, kogukonnad peavad ütlema siin oma arvamuse,” nentis Korts.
MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja Eleri Lopp-Valdma selgitas, et kohtu poole ajendas pöörduma tõsiasi, et viimastel aastatel on Eestis kõikide loomade küttimismahud muutunud poliitiliseks otsuseks.
“Ma ei ole täielikult jahivastane ja ma ei ole ka kariloomade pidamise vastane. Ma lihtsalt võtsin selle seisukoha, et lähtun ainult ühest huvist ja see on hundi huvi,” sõnastas Eleri Lopp-Valdma MTÜ eesmärgi.
Viimaste hundimurdmiste tuules on üha enam kostmas hundi kaitset nõudvaid hääli. „Proovime siis ära,” soovitas Martna kandi loomakasvataja ja jahimees Kulno Rehkalt septembri lõpus. Tema sõnul on praegu hundi arvukus kõrge ja saab näha, millise piirini on ühiskond valmis taluma. „Jätame küttimata ja vaatame, mis siis juhtub,” lisas ta.
siinkohal madiseülle ei leia sugugi, et inimõigusi rikutakse …