Eesti tööturg on koroonakriisile reageerinud jõuliselt, kuid tänu varasemale väga kõrgele tööhõivele on üldpilt endiselt hea. Koroonapiirangud muudavad järgnevad kuud majanduses küll raskeks, kuid lootus vaktsiini peatsele saabumisele motiveerib ettevõtteid vastu pidama.
Statistikaameti värske tööjõu-uuringu tulemused näitavad, et koroonakriis on tööturule andnud paraja löögi, kuid kevadise kukkumise järel on olukord stabiliseerunud. III kvartalis oli Eesti tööhõive määr 66,3 ja tööpuudus 7,7 protsenti. Eelmise aastaga võrreldes on see oluline tagasiminek. 2019. aasta III kvartalis olid Eesti tööturunäitajad ühed Euroopa parimatest: tööhõive 69 ja tööpuudus alla 4 protsendi.
Üllatavalt on Eesti tööturunäitajate halvenemine olnud üks kõige järsematest Euroopa Liidu riikide seas. III kvartali andmed on kättesaadavad väheste riikide kohta, kuid II kvartalis oli hõive kahanemine veel kiirem ainult Iirimaal, Bulgaarias ja Hispaanias. Kui Eestis langes tööhõivemäär aastases võrdluses 2,7, siis Euroopa Liidus keskmiselt vaid 1,5 protsenti. Põhjus võib peituda erinevustes riikide tööturumeetmetes ja nende ajastuses. Vähemalt eelmise majanduskriisi ajal peeti siinse tööturu paindlikkust siiski positiivseks ja seda peetakse põhjuseks, miks kriisist taastumine siinmail kiiremiini kulges. Tööturunäitajate halvenemisest hoolimata kuulub Eesti endiselt Euroopa mõistes väga heas seisus oleva tööturuga riikide hulka. 2020. a II kvartalis oli 15–74aastaste inimeste tööhõive Eestist kõrgem ainult Hollandis ja Rootsis.
Pole üllatus, et enim töökohti on kadunud majutuse ja toitlustuse alal. Statistikaameti andmetel töötas 2019. aasta III kvartalis sel alal 29 000 inimest, ent aasta hiljem 22 000 ehk neljandiku võrra vähem. Kõvasti on pihta saanud ka meelelahutus, kus töötajate arv on aastaga vähenenud rohkem kui 4000 inimese võrra. Üle 4000 töökoha on tööjõu-uuringu andmetel kadunud ka jae- ja hulgikaubanduses. Küsitlusel põhinev tööjõu-uuring annab kohati ka üllatavaid tulemusi. Näiteks oli töötajaskonna vähenemine protsentuaalselt suurim finantssektoris, lausa 30 protsenti. Väidetavalt on hõive vähenenud üle 4000 inimese võrra ka tervishoiu ja sotsiaalhoolekande alal. Seevastu tegi statistikas suure hüppe tööhõive ehitussektoris.
Ka registripõhised andmed kinnitavad, et hõive langus oli III kvartalis suurim majutuse ja toitlustuse alal. Maksuameti statistika põhjal kadus palju töökohti aga ka haldus- ja abitegevuste alal ning töötlevas tööstuses. Palgasaajate arv kahanes kummalgi alal aastaga enam kui 4000 inimese võrra. Protsentuaalselt oli langus suurim mäetööstuses, kus kadus peaaegu veerand töökohtadest. Erinevalt statistikaametist näitavad maksuameti numbrid aga, et kaubanduses ja tervishoius palgasaajate arv hoopis kasvas.
Kokkuvõttes on selge, et sellel aastal on kaks kõige rängemini kannatanud haru turism ja meelelahutus. Neil aladel jätkub hõive vähenemine ka lähikuudel, sest viirusest tingitud piirangud Eestis suure tõenäosusega karmistuvad. See suurendab ka töötust, ent et tegemist on pigem väiksemaarvulise töötajaskonnaga tegevusaladega, siis töötuse määr tervikuna väga kõrgete arvudeni ei jõua. Teatav lohutus on ka see, et suurem osa kaduvatest töökohtadest asub Tallinnas, kus uue ameti leidmine on lihtsam kui mujal. Piirangud teevad äri keerulisemaks ka teistes sektorites, ent nüüd, kus koroonavaktsiin tundub olevat juba käegakatsutavas kauguses, proovivad ettevõtted vastu pidada.
Tööturg tööturuks aga kaasa peab tundma turismisektori välismaalaste pügajatele,näitlejatele,iga masti artistidele ja muidu kunstiinimestele,sest neid kõiki on palju saanud.Hea on,et meil it sektor mis toodab tööta jäänutele arvutimänge aga kurb on see kõik ikkagi.
juba 2021-s talv uue kalendri järgi