Mihkel Nestor: tööstus taastub, kaubanduses pole kriisi olnudki

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Statistikaamet avaldas eelmisel nädalal olulisi numbreid Eesti majanduse käekäigu kohta: augusti tööstustoodangu ja jaekaubanduse müügi. Kui tööstuses on olukord paranemas, siis jaekaubanduses on mingist kriisist üldse raske rääkida.

Sarnaselt paljude teiste ettevõtlussektoritega on tööstusettevõtted pidanud sellel aastal toime tulema kahaneva ärimahuga. Õnneks tundub, et halvim on praeguseks möödas. Kui kevadistel koroonakuudel langes tööstustoodang mullusest ligi viiendiku võrra madalamale tasemele, siis juunis oli tootmismaht möödunud aastast maas 5 protsenti ning juulis toodeti tööstuses juba peaaegu sama palju kui 2019. aastal. Viimased andmed augusti kohta näitasid küll taas väikest langust, ent 5 protsenti mullusest madalam tootmismaht ei tundu kuigi hirmus. Juulis oli Eestist väiksema tööstustoodangu langusega riike Euroopa Liidus vaid kolm.

Kui vaadata tootmismahtu tööstusharude lõikes, siis on pilt eripalgeline. Näiteks elektroonikatööstus suutis juuni-augustis kasvatada aastases võrdluses tootmismahtu 11, keemiatööstus 7, mööblitööstus 5 ja puidutööstus 3 protsenti. Negatiivse poole pealt olid mitmed suured tööstusharud aga ka suvel tugevas languses. Märkimist väärib näiteks 16protsendiline kukkumine haagiste jm sõiduvahendite tootmises, ehitusmaterjalide 15 protsenti vähenenud tootmismaht ja 10protsendiline langus metallitööstuses.

Pärast kevadist madalpunkti on tööstusettevõtete majanduslik kindlustunne siiski jõudsalt paranenud ning jõudnud samale tasemele 2020. aasta algusega.

Kui tööstuses saab rääkida taastumisest, siis jaekaubanduse puhul võib öelda, et seal pole õiget kriisi olnudki. Ainus keeruline kuu oli sektori jaoks tegelikult aprill, kui kaubanduskeskuste sulgemine langetas müüginumbreid aastatagusega võrreldes 13,5 protsenti. Samas oli mai müük juba 2019. aastaga võrreldaval tasemel ning suvekuudel näitas jaekaubandusettevõtete käive kiiret kasvu.

Nagu statistika ja keskmiste puhul ikka, ei peegelda see muidugi iga ettevõtte tulemust. Vaadates 2020. aasta esimest kaheksat kuud, ei tule ilmselt üllatusena, milline kaubandusharu on kriisist võitnud. Mõistagi on see e-kaubandus (ja jaemüük posti teel), mille käive tõusis mullusega võrreldes 18 protsenti. Peaaegu sama palju kasvas müük muudes spetsialiseeritud kauplustes – need on spordipoed, aianduskauplused, raamatupoed jms. Olukorras, kus muu meelelahutus on olnud piiratud ja kõrtsi või restorani ei tihka igaüks minna, pole ehk samuti üllatav, et teine suur tõusja on olnud alkoholikaupluste käive, mis aastaga 13 protsenti paisunud. Oma mõju on selles kindlasti ka aktsiisilangetusel ning Läti reisipiirangutel. Tugevalt plusspoolel oli aasta esimeses pooles veel kodumasinate ja ehitusmaterjali jaemüük ning supermarketite ja apteekide käive. Suure kukkumise on tänavu teinud rõivaste ja jalatsite müük, kuid seda suuresti just koroonakevade tõttu – suvekuudel oli näha juba selgeid taastumise märke.

Aasta esimese 8 kuu jooksul on jaekaubandusettevõtete käive tervikuna 1,7 protsendiga plusspoolel, püsihindades küündib kasv isegi üle 2 protsendi. Ehkki Euroopa Liidus oli teisigi riike, kus jaemüük esimesel poolaastal suurenes, on tegemist selge vähemusega.

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
uskmatu toomas
1 aasta tagasi

Vaene mees elab luuludes ja ajaleht paiskab need kohe rahva ette ! Ootame ennem ära järgmise kevade ja vaatame kas siis veel on tahtmist hõisata ?