Juba kolm aastat tagasi seadis Eesti valitsus suureks eesmärgiks viia kõik saartevahelised parvlaevaliinid üle elektrile. Praegu kaalutakse aga juba vesinikulaevade kasutusele võtmist.
Saaremaa liinil kurseeriv hübriidaluseks ümber ehitatud parvlaev Tõll tõmbas eelmisel kolmapäeval Eesti keskkonnasõbraliku energiatarbimise Exceli tabelisse linnukese, sest nüüdsest sõidab Tõll vahelduva eduga ka akudesse kogutud elektri jõul.
Hübriidlaevastik
Esimese piduliku hübriidsõidu akupangad käivitasid sümboolselt punasele nupule vajutades majandus- ja taristuminister Taavi Aas, TS Laevade nõukogu esimees Valdo Kalm ja TS Laevade juhatuse esimees Jaak Kaabel.
Laevafirma juht Kaabel ütles, et Tõllu ümberehitus on järgmine suur samm kogu parvlaevanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisel, millesse ettevõte on viimastel aastatel jõudsalt panustanud.
„Tegutseme juba mõned aastad sihiga loobuda tulevikus Väinamere parvlaevadel täielikult fossiilsetest kütustest ja jõuda nullemissioonini. Tõllu ümberehitamine on suur samm selles suunas,” lausus Kaabel.
Kui osaliselt akupankadel sõitev lahendus end õigustab, minnakse Kaabeli sõnul sama lahenduse teed ka ettevõtte ülejäänud uute laevadega.
Juba praegu peetakse plaani elektrilaevastiku laiendamiseks saarte kõigile liinidele, ka Hiiumaa liinile.
Laevu on Väinamerele veelgi lisandumas. Aas ütles, et viies suur parvlaev jõuab Väinamerele hiljemalt 2023. aasta alguses. See ehitatakse juba tehases akudega, mis lubab diiselgeneraatori toodetud elektrit salvestada.
Plaani peetakse ka kuuenda laeva tellimiseks. „Praegu räägime sellest, kuidas liikuda edasi ülejäänud laevadega,” ütles Aas oma kõnes. „Kuidas liikuda edasi selles suunas, et laevad, nagu vanasti, liiguksid tuule jõul. Tõsi, mitte purjedega, aga ikkagi tuulest tehtud energiaga.”
Hiiumaa liin vesinikulaevadele
Ministri lausutu oli aga hoopis tähenduslikum, sest tuuleenergia abil saab lisaks elektrile toota ka vesinikku ning see energialiik on kindla peale tulevikumuusika, mille komponeerimist tuleb alustada juba praegu. On üsna tõenäoline, et kuuendat laeva planeeritakse vesinikuvalmidusega.
Tõllu akupank mahutab 670 kilovatt-tundi elektrienergiat. See oleks nagu ühe Eesti kodu paari kuu elektritarbimine.
Trümmis laeva mootoreid ja akuruumi ning juhtimisruumi uudistades oli kuulda, et ligemale kolmandiku elektrienergiast tarbib laev sildudes. Selle leevendamiseks tuleks sadam ja laev varustada automaatsildumise süsteemiga. Tallinna sadamas on sellised juba testimisel ning efekt on ilmselge.
Palju sõltub sellest, millise tempoga areneb vesinikutehnoloogia. Tõlluga tutvunud seltskonnast kostis mõtteavaldusi, et uued laevad viiakse juba vesiniku peale.
Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul on vesiniku tootmiseks imelihtne panna tuuleparkide juurde elektrolüüserid. Tuult, seega ka vesiniku tootmisvõimsust on Eestis palju, kuid praegu pole sellele tarbijaid. Nelja aastaga oleks võimalik projekteerida ja ehitada pilootparvlaev vesiniku peale.
Kaabel ei pidanud Tõllu 1,6 miljoni suurust ümberehitust ei raiskamiseks ega ka kummaliseks. „Kui laeva eluiga on 30–40 aastat, siis tuleb neisse võibolla neli-viis korda väga tõsiselt investeerida,” ütles ta. „Viis aastat pärast meie laevade ehituse algust oleme üle minemas juba akupankadele, tehnoloogiale, mida veel aastal 2014 ei olnud kusagil maailmas kommertskasutuses. Praegu oleme me siin.”
Aas nentis, et Tõlluga pole tehtud lihtsalt heategu keskkonnale, vaid see on ka tasuv tegu. „Nii palju, kui tean, peaks see investeering viie aastaga end ära tasuma,” ütles Aas.
Elektriline Tõll
- 9. jaanuaril 2017 saabus Poola tehasest Virtsu sadamasse parvlaev, mis sai 21. jaanuaril Kuivastu sadamas nimeks Tõll.
- Tõllu ümberehitustööd algasid 2019. Peatöövõtja oli Baltic Workboats, akupangad tarnis Corvus Energy, elektri- ja automaatikaseadmed Norwegian Electric Systems ning peak-shaving-hübriidlahenduse on projekteerinud LMG Marin.
- Ligi 1,6 miljonit eurot maksnud ümberehituse käigus paidaldati Tõllule akupangad, mis vähendavad diislikütuse tarbimist 20% ning jätavad sellega aastas õhku paiskamata 1600 tonni vähem CO2. Lisaks õhuemissioonidele väheneb ka veealune mürareostus ja vibratsioon.
- Varem ei ole maailmas kasutatud akupankade tehnoloogiat nii suurel reisiparvlaeval, mis talvekuudel opereerib jääoludes.
Allikas: TS Laevad, Lääne Elu
