Tori vallavolikogu otsustas anda rohelise tule Põlendmaa ja Kildemaa küla piirkonda kavandatavatele tuulepargile, kirjutab Pärnu Postimees.
AS Eesti Energia taastuvenergiafirma AS Enefit Green kavandab Põlendmaa ja Kildemaa lähistel kolme tuugenit, mis hakkaksid voolu andma kõige varem viie aasta pärast.
15. juunil esitas Enefit Green Tori vallavalitsusele taotluse eriplaneeringu koostamise algatamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Eriplaneeringu eesmärk oli välja selgitada, kuhu taotluses viidatud alal on võimalik elektrituulikuid ja nende teenindamiseks vajalikke rajatisi püsti panna. Eriplaneeringu taotluse läbivaatamisel selgus aga, et kavandatav ala jääb suuresti Soomaa rahvuspargi territooriumile, kaitstavate metsise püsielupaikade ja teiste kõrge loodusväärtusega objektide asukohta.
Planeeringu ala laiub 7800 hektaril, millest idaosa umbes 3500 hektaril on hõlmatud looduskaitseliste piirangutega, millest suuremad on Soomaa rahvuspark ning Riisa ja Vabriku metsise püsielupaigad. Ulatuslikud looduskaitselised piirangud – ligikaudu 950 hektaril – paiknevad ka planeeringuala edelanurgas. Sealhulgas Kõrsa niidurüdi ja Kildema metsise püsielupaigad.
Kaitseministeerium lubas piirkonda sõltuvalt maapinnast ehitada 255–360-meetriseid tuugeneid. Enefit Green on esialgu soovinud ehitada kuni 290-meetrised tuulikud.
Kuna püsielupaigad paiknevad planeeringualal, ei pruugi nende väljaarvamine anda planeeringu eesmärgist ja püsielupaikade kaitse seisukohast parimat tulemust. Seetõttu jäetakse need planeeringualasse ja neile tuleb edasises protsessis suuremat tähelepanu pöörata. Eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise poolt hääletasid kõik kohal viibinud volinikud.
maania on nüüd nii vöimsaks läinud. Millegipärast.
ka tori vald asfaldiga, saate eurorahad peale ja umbrohust lahti
Loodame, et tuulikuhullus võluväel soikub. Tegu pole ju isegi mitte kapitalismi ilminguga (st. et tuulik end iseenesest ära tasuks), vaid kunstlikult soodustatud pool-ideoloogilise äriprojektiga. Ja mis veelgi olulisem: kord juba püstitatud hiigelmonstrumeid ei hakka enam keegi kunagi loodusest (mh. rannikumerest) ära koristama pärast nende amortiseerumist või ilmselgelt mõttetuks muutumist. Tuulikuid võib seega juba ette käsitleda reostusena, loodusmaastiku tööstuspargiks muutjatena. NB! Äärmisel juhul võiks piirkonnas üks-kaks tuulikut olla puht kogukondlikuks tarbeks, mitte suvalistele ärikatele rahamasinateks.
Paraku on taastuvenergia viimase aja buum löönud elwktri börsihinna nii alla löönud, et ära ei tasu hoopis põlevkivist elektritootmine.
Ära ei tasu ainult sellepärast, et ära on solgitud vaba turumajandus igasuguste dotatsioonide ja aktsiisidega.
Miks keegi ei arutle selle üle, et ehk tuleks kogu maakera elektrifitseerimise ja elektrikulu ohjeldamatu kasvatamise asemel püüelda elektritarviduse minimeerimise poole? Siis kahaneks looduse hävitamise vajadus nii põlevkivi kui hiigeltuulikute abil iseenesest. Ilmselt mitte nulli aga mingile mõistlikule tasemele. Ka päikesepaneelide tootmine reostab väidetavalt loodust, kuid nende kasutamise jälgi on keskkonnast lihtsam kõrvaldada kui põlevkivikaevanduste ja tuulikute omi.
Tore, et nimetet uudis ei puuduta Läänemaad ühestki kandist. Pole ei ühist piiri ega Eesti Energiat…
Puudutab küll. Enefit Green tahab sama suured tuugenid püsti panna ka Läänemaale.
K.S, ega Imatra kohapeal hooratast ei keeruta ja elektrit ei tooda. Vägagi Eesti Eneria on kohal.