Andres Ammase mälestusraamatu esitlus Haapsalu raamatukogu lugemissaalis kulges kolmapäeva õhtul vaheldumisi meenutustega Andres Ammasest ja tema ajast.
Kuigi esimest korda esitleti raamatut „Andres Ammas. Õpetaja. Ajakirjanik. Riigimees” Haapsalus Ammase sünniaastapäeval 25. veebruaril koos Andres Ammase fondi stipendiumite üleandmisega, siis nüüd sai esitlusest osa ka laiem avalikkus.
Lisaks raamatu koostajale ja kirjastajale Anu Jõesaarele olid raamatu tegemist meenutamas kahe eluloolise peatüki autorid Lehte Ilves ja Margus Maiste. Ajakirjanik Lehte Ilvese kirjutatud peatükk „Ammasest ei saanud pedagoog, vaid õpetaja” räägib Ammas tegevusest õpetaja ja koorijuhina. Ajaloolane Margus Maiste on aga Ammase ajakirjandusliku ja poliitilise tegevuse võtnud kokku peatükki „Eeskäija ja eestkõneleja. Läänemaalt suurde poliitikasse”.
Jõesaar tunnistas, et raamatu koostamine oli tema jaoks keeruline. Seda enam, et kuigi raamatu mõtte autor ja Jõesaare kursusekaaslane Anneli Ammas oli raamatu ideest talle rääkinud, eluloopeatükkide autorid ning raamatusse sobivad artiklid-kõned välja valinud, tuli Anneli lahkumise tõttu kogu asi üsna ootamatult üle võtta.
„Anneli andis selle mulle üle nii, et kutsus mu eelmise aasta juuli keskel Tallinna ja ütles, et võta ja hakka tegema,” rääkis Jõesaar. „Mind hirmutas natuke, et kuidas ma teen raamatu, mis Haapsalu inimesi kõnetaks.”
Mälestusraamatus on eluloopeatükid vaheldumisi Andres Ammase sõprade-kolleegide meenutustega ja tema kirjutatud artiklite-kõnedega. Raamatusse valitud tekstide kohta ütles Jõesaar, et nüüd, enne esitlust raamatut uuesti lugedes, imestas ta isegi, et Ammase kirjutatud tekstid on muutunud järjest aktuaalsemaks.
Meenutused püüti Jõesaare sõnul raamatusse sättida nii, et need oleksid tekstidega seotud. Seetõttu soovitaski raamatu koostaja lugeda raamatut järjest, mitte jupiti siit ja sealt.
Ilves, kes esiti Anneli Ammase ettepanekut raamatusse kaastööd teha kuigi tõsiselt ei võtnud, tunnistas tagantjärele, et ajalugu ja lugusid Andresest oli tore uurida. Ilves lisas, et avastas endagi jaoks palju uut ja huvitavat. „Mind üllatas ka see, kui soojalt inimesed Andresest rääkisid ja kirjutasid. Paljud asjad läksid südamesse,” ütles Ilves.
Maiste ütles, et püüdis alguses olla kirjutades hästi objektiivne ja varustada oma väited ka viidetega, kuid otsusas sellest siis loobuda ja kirjutada Ammasest oma mälestuste abil.
Maiste meenutas 1988. aasta 14. juunit, mil Haapsalus koguneti Ernst Enno mäletussamba juurde küüditatuid mälestama. Maiste sõnul tõmbas kokkutulnute tähelepanu mööda Kreutzwaldi tänavat lähenev noortekoor Heler, sinimustvalge lipp lehvimas ja Andres Ammas kõige ees. „Ta oligi eestvedaja, inimene, kes tõmbas teisi kaasa,” ütles Maiste.
Maiste lisas, et raamatukogu lugemissaal on Andres Ammasest rääkimiseks märgiline koht, sest just raamatukogu lugemissaalis, mis toona asus küll Ehte tänaval, tiris Ammas poliitikasse ka Maiste enda.
Üsna suur osa mälestusteraamatust on pühendatud Ammase rollile nii kohalikus kui ka suures poliitikas. Maiste sõnul tõi Ammas ülemnõukogu saadikuna oma parlamentaarse kogemuse ka Haapsalu volikokku. „Et volikogust ei saaks kummitempel, kus aetakse tühja juttu ” ütles Maiste.
Maiste lisas, et Ammas nägi läbi ka suures poliitikas, kes on tühikargaja ja kes mitte; talle ei istunud ka poliittehnoloogilised trikid.
Ammase rolli Haapsalu volikogus puudutas ka Lehte Ilves, kelle hinnangul on Ammase lahkumisega palju kaotanud ka Haapsalu linn. „Kui tema oli volikogus, oli seal põnev ja lõbus – ta haaras kõike lennult ja kui vaja, läks pulti ja kasutas oma kõnes peent irooniat. Pärast Andrest pole volikogus enam kedagi sellist ja asemele on tulnud igav keskpärasus,” rääkis Ilves.
