3

Galerii: juuniküüditamise mälestushetk Ristil

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Juuniküüditamise mälestushetked Ristil küüditatute mälestusmärgi juures. Foto Arvo Tarmula

Risti raudteejaama juures, kus Läänemaalt küüditatud 14. juunil 1941 teele saadeti, meenutati täna juuniküüditamise 79. aastapäeva.

Traditsiooniliselt koguneti Ristil kunagise kaubaplatvormi juurde, kuhu on püstitatud ristilase Viljar Ansko kujundatud küüditatute mälestusmärk „Raudteerööpad mäletavad…”.

Kaitseliitlase ja Lääne-Nigula volikogu esimehe Neeme Suure sõnul korrastasid Risti kooli õpilased mälestusmärgi aluse. „Peakski olema nii, et kool on see, mis oma lastega mälestusi hoiab,” ütles Suur.

Suur lisas, et inimsusevastastes kuritegudes ei saa süüdistada rahvaid ja rahvusi, vaid süüdistada saab kuritegelikke režiime. Eesti Memento liidu esimehe Arnold Aljaste sõnul ei tabanud küüditamised ainult eestlasi, vaid ka teisi rahvaid kuni Musta mereni välja.

Naiskodukaitsja Tiina Leesik näitas kokkutulnutele 1943. aastal välja antud raamatut „Eesti kannatuste aasta”, mis mullu jõulude ajal leiti Haapsalus vana maja renoveerimisel. Leesiku sõnul oli raamat mässitud 1945. aasta 5. veebruari ajalehte. „Ilmselt tundsid inimesed, et see on nüüd see viimane hetk, mil raamat tuleb ära peita,” ütles Leesik.

Leesik tunnistas, et pole suutnud raamatut, kus on ka meenutusi juuniküüditamisest korraga läbi lugedagi, sest seda on nii raske lugeda ja seal on nii palju ehtsaid emotsioone. Küüditatute mälestussamba juures luges ta siiski ette lõigu raamatust.

„Kuigi 79 aastat on mööda läinud, on meie kohus hoida neid mälestusi, sest need kuriteod ei aegu,” ütles Leesik.

Fotod Arvo Tarmula

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Enriko
Enriko
Kui küüditamistes ei saa süüdistada rahvaid ega rahvusi nagu väidab A. Aljaste, küüditasid rumalad rahvad end järelikult ise! Milleks siis nuriseda? Mina küll ei leia, et eesti rahvas või eestlased mõtlesid oma peaga endi küüditamise välja ning valvasid inimesi täistopitud loomavaguneid. Ammu denatsifitseeritud Saksa riik maksab tänini juutidele hüvitist. Kas keegi tahab väita, et juudid nõuavad sakslaste lastelastelt holokaustihüvitist ülekohtuselt ning viivad Eesti valitsuse kombel schmeisserit hoidva ‘vabastaja’ kujule pärgi ‘tänulikult juudi rahvalt’? Iseküsimus on, kas me peaksime venelaste peale viha pidama ja arvama, et priske kahjutasu toob kadunud sugulased tagasi. Muidugi ei too. Vihapidamine on üldse kahjulik. Pigem tuleb… Loe rohkem »
Ajalugu
Ajalugu

Mälestushetke korraldaja, juht ja moderaator oli KL Lääne maleva Risti malevkonna pealiku abi Aksel Heidemann ja riigilipu toimkonnas Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt.

Teise Arnoldi Tütar
Teise Arnoldi Tütar

Eesti kannatuste aasta 1943. Kas mõni kirjastus vöiks selle uuesti trükkida? Lugejaid leiduks.

wpDiscuz