0

Galerii: juuniküüditamise mälestushetked Haapsalus

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Haapsalu toomkiriku Emaaltarile asetasid naiskodukaitsjad pärja ja altari ees süüdati mälestusküünlad. Foto Arvo Tarmula

Haapsalu toomkirikus ja Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures meenutati täna 79 aasta tagust juuniküüditamist ja selle ohvreid.

Piiskop Tiit Salumäe sõnul ei küüditatud 14. juuni öösel Eestist 10 000 inimest selle eest, mis nad tegid, vaid selle eest kes nad olid. „Eesmärk oli murda vaimne eliit ja rahva vastupanu,” ütles Salumäe.

Eesti Memento liidu esimehe Arnold Aljaste ütles, et Eesti Memento liidu regstri andmetel küüditati Läänemaalt 1941. aasta 14. juunil 573 inimest. Ta lisas, et see arv ei pruugi olla päris õige, sest läänlasi küüditati ka mujalt ning Läänemaalt viidi ära ka neid, kes siin püsivalt ei elanud.

Aljaste sõnul oli juuniküüditamise kõrval veel ka väiksemaid küüditamisi ning küüditatute hulka võiks lugeda ka need 30 000 meest, kes Eestist Venemaal tööpataljonidesse saadeti. Nendest 40 protsenti suri külma ja nälja tõttu.

Toomkirikus mälestusteenistusel kõnelenud tuletasid meelde, et neid koledusi ei tohi unustada, sest vägivallaga ei tohi leppida.

Toomkirikus süüdati küünlad ristimiskabelis asuva Emaaltari ees ja naiskodukaitsjad asetasid sinna ka pärja.

Kirikust suunduti Lossiplatsile, kus asetati lilled ja küünlad Vabadussõjas langenute mälestusmärgile. Haapsalu linnavalitsuse nimel viis aselinnapea Tõnu Parbus lilled ka sõjaeelse linnapea Hans Alveri mälestusmärgile. Alver oli üks neist haapsallastest, kes 14. juunil 1941 küüditati ja kes vagilaagrist enam tagasi ei tulnud.

Fotod Arvo Tarmula

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz