Läänemaa muistsed linnused saavad tähised ja infotahvlid

Läinud nädalavahetusel sai Leediküla Hallimägi infotahvli, mille juurde paigaldab kaitseliit tulevaks aastaks ka linnuste kaardiga mälestuskivi.

Eesti linnuste kaardiga malmtahvleid hakkas Eesti kaitseliit muinaslinnustele püstitama 1930. aastatel tollase kaitseliidu ülema kindral Johannes Orasmaa algatusel. 1937. aasta võidupühaks said sellise tahvli, millel konkreetset linnus märkis eritähis, kõik olulisemad linnuseasemed. Plaadi juures asus vitriin või stend linnuse skeemi ja lühiajalooga. Muinaslinnused muutusid toonases Eesti vabariigis populaarseteks rahvapidustuste ja mitmesuguste patriootlike ürituste korraldamise kohaks.

Selle kõik hävitas Nõukogude okupatsioon ja hävisid ka paljud linnustele paigaldatud tähised. Muistsete kantside tähendus rahva mälus aga ei kustunud. Enamik muistseid linnuseid kuulusid siiski ka Nõukogude perioodil kultuurimälestistena riikliku kaitse alla ja olid tähistatud lihtsate kaitsetahvlitega.

2003. aastal taaselustas kaitseliit president Arnold Rüütli ettepanekul ka linnustele Eesti kaardiga metalltahvlite paigaldamise traditsiooni. Kaitseliidu tollane ülem major Benno Leesik tegi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidule ettepaneku aidata korraldada muinaslinnustel puuduvate plaatide valmistamist ja paikade tähistamist.

Võidupüha paraadiga seoses paigaldatigi esimesed kaardiga plaadid 2003. aastal Ida-Virumaal Alulinna linnuse juurde, 2004. aastal Lääne-Virumaal Kloodi Pahnimäe linnusele, 2005. aastal Läänemaal Lihula ja Kullamaa linnustele, 2006. aastal mitmele Saaremaa linnusele. Järgnesid plaatide paigaldamised 2008. aastal Pärnumaal Soontagana linnusele ning 2009. aastal Jõgevamaal Kassinurme linnamäele.

Kui 1990. aastal algasid arheoloogilised uurimis- ja konserveerimistööd Lihula linnusel, otsustati MTÜ Keskaegse Lihula algatusel ning muinsuskaitseameti rahalisel toel sinna paigaldada ka uurimistöid kajastavad teabetahvlid. Varem oli selliseid tahvleid püstitatud uuritud matmispaikade juurde Kõmsil ja Uuglas. Sealt kasvas välja mõte, et sarnaseid teabetahvleid vajavad ka vähemalt kõik muinasaja lõpuperioodi linnused.

Karuse lähedal asuva Vatla Linnuse küla muinaslinnusel tegutsesid 2016. aastal juba kaitseliit ja Keskagne Lihula koos – kaitseliit tõi kohale ja paigaldas linnuse juurde metalltahvliga kivi ning Keskaegne Lihula püstitas muinsuskaitseameti finantseerimisel valmistatud teabestendi. Nii kivi kui ka tahvel avati pidulikult jüriööl.

Sel aastal plaanis kaitseliidu Lääne malev panna tahvliga kivi Kirimäe ja Kedre külade vahelisel metsasel alal asuva Hallimäe linnuse juurde. Kaitseliit pidi enne võtma linnuse lääneküljel maha võsa ja tooma kohale linnuste kaarti kujutava tahvliga raudkivi, Keskaegne Lihula valmistama teabetahvli.

Puhkenud viirus nurjas ürituse, kuid siiski mitte täielikult. Teabetahvel sai õigeks ajaks valmis ja pandi nüüd 30. mail Hallimäe juurde püsti. Kivi paigaldamine ja muud üritused otsustati edasi lükata tuleva aasta jüriööle.

Läänemaa muinasaja lõpuperioodi linnused on (välja arvatud 1970. aastatel Pärnu muuseumi rahastatud kaevamised Soontaganal) seni arheoloogiliselt uurimata. Tehtud on vaid väiksemaid proovikaevamisi.

Ka Hendriku Liivimaa kroonikas kajastatakse üksnes Soontagana linnuse piiramisi 1211. ja 1216. aastal, heitlustest muude Läänemaa linnuste juures kroonik vaikib. Siiski teame ka seniste kaevamiste ja vaatluste põhjal öelda, et muistse vabadusvõitluse päevil on läänlased end peale Soontagana kaitsnud ka Lihula, Kullamaa, Hallimäe ja Karuse Vatla linnustel ning Ridala Tubrilinnas. Neist puudub linnuste kaardiga malmtahvel ja teabetahvel seni vaid Ridala Tubrilinna linnusel. Loodetavasti jõuab nüüd järg ka selle linnuseni.

Läänemaa linnused ootavad külastajaid ja just neile mõeldes ongi linnustele paigaldatud teabetahvlid. Küll aga tuleks muistsed kantsid lahkudes puhtaks jätta ning neile ei tohi mingeid auke kaevata. Lubamatu on ka autodega ja ATVdega linnustele sõit. Hoidkem ja austagem neid muistseid lahigupaiku.

Mati Mandel
ajaloolane