1

Terviseamet selgitab: kas sel suvel on ikka ohutu ujuda?

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Nõva rand. Arvo Tarmula
Nõva rand. Arvo Tarmula

Covid-19 pandeemia tõttu on paljudel tekkinud küsimus, kas sellel suvel supelrandade külastamine võib kaasa tuua haigestumise.

Terviseamet tegi kokkuvõtte rahvusvaheliste teadusringkondade praegustest seisukohtadest koroonaviiruse ülekandumise kohta, kus on ühtlasi ka mõned näpunäited, mida peaks arvestama siseveekogudes ja meres suplemisel.

2020. aasta märtsikuu seisuga ei ole veel piisavalt uuringuid, et väita kindlalt, kas koroonaviirus võib kanduda edasi suplusvee kaudu või mitte. On teada, et viiruse RNA-d sisaldavate väljaheidetega kokkupuutumine võib olla riskiteguriks. Uuringud aga käivad ning ootame lähitulevikus selgemaid vastuseis suplusvee ohutuse kohta.

Koroonaviirused pole teadlastele ja tervishoiutöötajatele võõrad, mis tähendab, et teadlastel on juba varasemalt olnud võimalus neid pisut lähemalt uurida. Tegelikult on teada olevaid koroonaviiruseid kokku seitse.

Koroonaviirust, mis põhjustab praegust pandeemiat, nimetatakse raskekujuliseks ägeda respiratoorse sündroomiga koroonaviiruseks SARS-CoV-2.

SARS-CoV-2 põhjustab haigust COVID-19. SARS-CoV-2 kuulub samasse perekonda teiste koroonaviirustega, nagu raske äge respiratoorne sündroom SARS ja Lähis-Ida respiratoorne sündroom MERS.

Varasemate SARS-i ja MERS-i puhangute ajal saadud andmete põhjal on teadlaste hinnangul Covid-19 põhjustava viiruse ülekandumise oht vee kaudu väike. Samuti on hinnanguliselt väike kanalisatsioonisüsteemi või suplusveekogude kaudu levimise oht.

Kas rannavees võib esineda koroonaviirust?

Viiruse ribonukleiinhapet (RNA-d) on leitud Covid-19 põhjustava viirusega nakatunud inimeste väljaheidetest. Praegu on vähe tõendeid, mille põhjal saaks hinnata, kas SARS-CoV-2 säilitab oma nakatamisvõime ka pärast inimese seedesüsteemi läbimist.

Mõned uuringud on näidanud, et SARS-CoV-2 ei suuda säilitada oma nakatamisvõimet pärast vee või reovee tavapärast desinfitseerimist. Puhastamata reovesi võib aga jõuda meie veekogudesse kanalisatsiooni kombineeritud ülevoolu, kanalisatsiooni möödavoolu või septilistest süsteemidest lekkimise ajal.

Uuemad ja mitte väga põhjalikumad uuringud näitavad, et koroonaviirus võib magevees ellu jääda, eriti kui ta jõuab vette töötlemata (toore) reoveena. Selle kohta, kas koroonaviirus suudab ka merevees ellu jääda, on vähe teada. Teiste koroonaviiruste uurimisel saadud järelduste põhjal võib aga eeldada, et SARS-CoV-2 ei pruugi soolases vees pikka aega püsida.

Kas mina ja minu pere võime randa minnes nakatuda Covid-19-ga?

Randa minnes on võimalik nakatuda Covid-19-ga. Peamiseks ohuks ei ole siinjuures aga nakkuse saamine veest, vaid kokkupuude teiste inimestega. Kuna viirus kandub inimeselt inimesele ligikaudu 2 m raadiuses, peamiselt köhimisel ja aevastamise, siis on mõistlik vältida tihedalt asustatud kohti (nagu avalikud supelrannad kuumadel suvepäevadel). Seetõttu on ka USA-s, Euroopas, Lähis-Idas ja kogu maailmas suurem enamus supelrandu viiruse leviku peatamiseks üldsusele suletud või on juurdepääs nendele piiratud.

Teadlased on avastanud, et SARS-CoV-2 saab õhupiiskades tuvastada kuni kolme tunni jooksul ning viirus võib plastist ja roostevabast terasest pindadel püsida kuni kolm päeva.

Seega on oht viirusega nakatumiseks või viiruse levitamiseks olemas kõikjal, kus olete teiste inimeste läheduses. Supelrand ei ole siinjuures erand.

Kuigi kõik teaduslikud tõendid ja meditsiinilised uuringud viitavad sellele, et SARS-CoV-2-ga nakatumise oht on merevees suplemisel äärmiselt väike ning puuduvad ka tõendid, et keegi oleks selle viirusega joogivee, suplusvee või reovee kaudu nakatunud, ei aa seda võimalust siiski täielikult välistada. Pigem võib aga lugeda vee kaudu nakatumise ebatõenäoliseks. Seega, nagu eespool öeldud, võib lugeda endiselt suurimaks ohuks kokkupuute teiste inimestega.

Kas tavapärase suplusvee seire käigus tuvastatakse koroonaviirust?

Suplusvee seire käigus jälgitakse regulaarselt mikroobseid näitajaid, mis näitavad- võivad näidata fekaalse päritoluga reostuse esinemist ja väljaheidetega levivate soolenakkuste tekitajatega suplusvette sattumise võimalikkust. Sellisteks mikroobideks on Escherichia Coli ja Enterococcide perekonda kuuluvad bakterid. Nende kogus võimaldab tuvastada randade saastumise reoveega ja selle põhjal hinnata võimalikku ohtu inimeste tervisele. Hetkeseisuga ei plaanita lisada täiendavat koroonaviiruse tuvastamist sellesse seireprogrammi, kuna võimalikuks nakkusallikaks oleva reovee tuvastamise indikaatorid on juba olemas ja neid jälgitakse pidevalt.

Kuidas kaitsta randa suplema minnes oma tervist Covid-19 eest?

1. Viirusega nakatumise ja nakkuse leviku takistamiseks kogukonnas tuleb järgida kohalike tervishoiuüksuste ja Valitsuste juhiseid sotsiaalse distantseerumise meetmete kohta. Kui rand on suletud, siis sinna minna ei tohi.

2. Kui randa saab minna, siis järgige sotsiaalse distantseerumise juhiseid ning kaitske end vastavalt Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti poolt antud juhistele.

3. Enne randa minekut tutvuge vee kvaliteedi kohta tehtud testimiste tulemustega (http://vtiav.sm.ee/?active_tab_id=SV ) ning konkreetse ranna kohta antud soovitustega (milline lipp, kas vesi on supluseks sobiv jne).

Milliseid riske kujutab saastunud veega kokkupuude tervisele?

Kokkupuude roojabakteritega saastunud veega võib põhjustada haigusi, nakkusi ja lööbeid.

Saastunud vee sattumine hingamisteedesse võib põhjustada hingamisteede haigusi ning silmade, kõrvade ja ninapõletikku. Bakterid võivad siseneda kehasse kõikide avavuste kaudu, näiteks kõrva, nina ja silmade kaudu aga samuti ka naha sisselõigete ja kriimustuste kaudu. Saastunud vee kokkupuude nahaga võib põhjustada lööbeid ja muid nahaprobleeme.

Seedetrakti infektsioonid on tavaliselt põhjustatud saastunud vee neelamisest ja võivad väljenduda iivelduse, kõhulahtisuse ja oksendamisena.

Reostunud vees võib esineda ka raskemaid haigusi, sealhulgas kõhutüüfust, hepatiiti, gastroenteriiti ja düsenteeriat.

Mis terviseprobleemid võivad veel 2020 a. esineda suplusrandades?

Veekogude külastamisel võib erand juhtudel esineda ka teisi all toodud tervisprobleeme.

Karstiaalne dermatiit, mida nimetatakse ka “ujuja sügeluseks“, on nahalööve, mille põhjustab allergiline reaktsioon teatud mikroskoopilistele parasiitidele, nn skistosoomidele, mis vabanevad nakatunud tigudest magedasse ja soolasesse vette.

Osadel sinivetikatel on potentsiaali toksiinide või nahka ärritavate ainete tootmiseks. Toime võib põhjustada peavalu, palavikku, kõhulahtisust, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, nahalööbeid ja limaskestade ärritust.

Seega veekogu äärde saabudes vaadake, kas on näha vetikate õitsemist, ujuja sügeluse või muude veest põhjustatud terviseprobleemide esinemise osas konkreetses rannas Infosilte. Nõu saab küsida ka selle ranna vetelpäästjatelt, nende olemasolul.

Põhireeglid 2020. aasta suvel suplemiseks

1. Kontrollige ujumissoovitusi. Enne supelranda minekut vaadake Terviseameti kodulehelt supluskohtade ja avalike veekogude veekvaliteedi kohta toodud andmeid. Vetelpäästega randades usaldage supluse ohutusest/ohtlikkusest teavitavat lippu ning järgige infotahvlitel toodud hoiatusi ja juhiseid.

2. Vältige randu, mille puhul on teatatud suplusvee saastumisest. Saastunud rannas tuleb eeldada, et ka liiv võib olla saastunud – seda eriti vee ääres ja tõusuperioodidel. Patogeenid võivad püsida liivas kauem kui vees. Seega, isegi kui vesi on tunnistatud ohutuks, võib liiv siiski sisaldada patogeene.

3. Vältige supelrannas vette minekut kolme päeva jooksul pärast väga tugevat vihma või tormi. Pärast tugevat vihma võib seoses lisakoormusega kanalisatsioonisüsteemidele reovesi sattuda sinna, kuhu ta sattuma ei peaks – näiteks suplusvette. Seega oleks mõistlik mõne päeva jooksul pärast tugevaid sademeid vältida randa minekut. Lisaks võiks pöörata erilist tähelepanu Terviseameti kodulehel (http://vtiav.sm.ee/?active_tab_id=SV) avaldatud suplusvee näitajatele.

4. Tehke kindlaks, kus asuvad kanalisatsiooni väljavoolu torude otsad. Vältige ujumiskohtades kraave ja kanalisatsioone, kanalisatsiooni väljavoolu ning jõgede suudmete läheduses ujumist, vees istumist või veega pritsimist. Seal on saasteainete kontsentratsioon kõige suurem.

5. Usaldage oma nina. Ärge minge ujuma, kui vesi on ebameeldivat värvi või lõhnab halvasti. Samuti tuleks olla ettevaatlik, kui vesi on piimjas või hägune, kaetud saasta või õlilaikudega, lõhnab reovee järele või sisaldab suures koguses vetikaid.

6. Otsige oma varbad üles. Kui Te ei näe oma varbaid madalas vees siis võib see tähendada seda, et vesi võib olla reostunud. Lisaks on läbipaistmatus vees oht astuda millegi terava peale ja jalga vigastada.

7. Ärge tehke seda, mis teised ees teevad. See, et teised inimesed ujuvad, ei tähenda veel seda, et vesi oleks puhas.

8. Loputage. Paljudes supelrandades on duširuumid. Pärast ujumist tuleks ennast ja ka lapsed duši all üle loputada. Selliselt vähendate lööbe või nakkuse saamise ohtu.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ikka
Ikka

See mõni kinni, mis võib suhu sattuda peldikute puudumise tõttu ei Tapa kedagi

wpDiscuz