Haapsalus Rüütli ja Linda tänava nurgal tuli arheoloogilise uurimise käigus välja kaks võlvkeldrit, millest ühes on kristallpuhta veega kaev.
„See on üks huvitavamaid viimase kümnendi ehitusleide linnast – muidugi on huvitav ka linnamüür, aga eluhoonetest on see raudselt kõige unikaalsem,” ütles muuseumijuht ja arheoloog Anton Pärn Rüütli ja Linda tänava nurgal päevavalgele tulnud keldrite kohta.
See, et aastakümneid tühjalt seisnud krundil vanale keldrile satutakse, polnud iseenesest üllatav, pealegi oli varasematest kirjeldusest teada, et sellel kohal on asunud keldriga maja. Keldri nurgale satuti ka kaks aastat tagasi krundil esmaseid arheoloogilisi uuringuid tehes. Sellest teadmisest lähtudes kavandas krundi uus omanik ka oma uue maja asukoha.
Et aga keldreid on kaks, tuli kõigile üllatusena. Pärn ütles, et kuna keldrid on omavahel ühendatud, võidi neid ka ühena kirjeldada. „Keldrid on väga heas seisukorras ja tänapäeva mõistes väga suured,” ütles Pärn, kelle sõnul on kahe keldri pindala kokku umbes 70 m². „Minu soovitus omanikule oleks need säilitada, sest see on väga suur rikkus,” ütles Pärn.
Kindlasti tuleks säilitada
Tean veel mõnda maja, millel kelder ja keldris kaev!
Keldrite säilitamine kaheldav. Äkki jälle naabritele ei meeldi midagi.
Mine tea, võib olla toidab puhtaveelist keldrikaevu sama allikas, mis ennemuiste allikapaviljoni juures merre voolas.
Küll tahaks sellest kaevust kordki vett joogiks maitsta.
Praegusel maailma väiksemaks muutumise ajastul sobiks ehk iidsest keldrist pärit puhast kaevuvett pudelisse villida ja kohalikes kohvikutes klaasiga müüa (kui listeeriat jahtivad ametnikud ideed juba eos ei lämmata). Ennemuiste oli ju Haapsalus limonaaditehas.