Avaldame 2019. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.
Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) soovitab teise sambasse pensionipõlveks raha kogumist jätkata ka pärast seda, kui valitsus on kogumiskohustuse kaotanud.
Tanel Kiik, miks pooldate teise samba vabatahtlikuks muutmist?
Teise samba reform sai kokku lepitud koalitsioonikõnelustel. Valitsusliidu eesmärk on anda inimestele rohkem võimalusi ise otsustada, kas koguda pensioniks teise samba kaudu, luua investeerimiskonto või kasutada muid võimalusi. Oluline on see, et kõik seni liitunud jäävad teise samba süsteemi, soovi korral saavad lahkuda, samuti kõik tööleasujad liituvad automaatselt teise pensionisambaga. Riik kedagi välja ei viska ja inimese eest otsuseid ei langeta.
Miks Keskerakond pooldab teise samba vabatahtlikuks muutmist?
See on koalitsioonikokkulepe. Pensioni teise samba tootlikkuse ja väljamaksete tingimuste osas on olnud palju õigustatud küsimusi. Koalitsioonikõnelustel olid põhjalikud arutelud, et mil viisil samba lahendust muuta inimestele paremaks ja mugavamaks ning kokkulepe jäi, et muudame ka mõnevõrra vabatahtlikumaks.
Miks te pooldate seda, et teise sambasse kogunenud raha võib välja võtta?
Küsimus on selles, et kui inimene eelistab edaspidi ainult esimest pensionisammast, siis on valitsusliidus tõesti otsustatud, et ta võtab vahepeal kogutud raha ise enda kontole, arvestades, et see on pensioniks kogutud raha ning ta teeb vastavalt sellele oma otsuseid. Seda raha saab kasutada ka möödapääsmatuteks kulutusteks, aga igal juhul peab inimene olema täiestiteadliksellest, et pensioniks mõeldud raha ei ole tuleviku mõttes otstarbekas kohe ära tarbida.
Kui palju teise samba vabatahtlikuks muutmine 20, 30 või 40 aasta pärast mõjutab inimeste pensioni suurust?
Neid arvutusi praegu tegelikult ei ole. Rahandusministeerium on tellinud uuringu, et kui palju inimesi võiks teisest pensionisambast raha välja võtta, sõltumata sellest, kas nad lõpetavad kogumise või kas nad jätkavad kogumist ja võtavad raha välja. Selliseid arvutusi on võimalik teha. Praegu on hinnangud väga erinevad.Kes arvab, et välja võtab viiendik, kes arvab, et välja võtab enamik kogujaid. Seni on need on individuaalsed hinnangud, mis ei põhine statistikal ega uuringutel.
Ühesõnaga, valitsuse liikmed ei tea, kuidas inimesed hakkavad käituma uuest aastast, mil raha saab teisest pensionisambast välja võtta?
Praegu sellest infot ei ole, info tuleb seaduseelnõu koostamise käigus tehtavatest uuringutest. Kui 2020 tekib võimalus, et saab esitada avalduse kogumise lõpetamiseks ja võibolla ka kogutud raha väljavõtmiseks, siis tegelikult jõustub see seadus 2021. aastast. Nii et raha väljavõtmine jääb 2021. aastasse ja sealt edasi. Arvutused ja hinnangud, kuidas see mõjutab pensionisüsteemi jätkusuutlikkust, tulevad sel aastal. Siis selgub, kui palju tuleb suurendada esimese pensionisamba osakaalu, sealhulgas erakorralise pensionitõusuga, et tagada eakatele väärikas sissetulek. Loomulikult selgub ka see, kas praegusest sotsiaalmaksust esimese samba maksete jaoks piisab.
Kuidas tagate teise sambaga liitunute ja mitteliitunute võrdse kohtlemise sotsiaalmaksu tagastamisel, sest mitteliitunud ei saa tagasi küsida riigile makstud sotsiaalmaksu?
Ka praegu on teise sambaga liitunuid ja mitte liitunuid koheldud erinevalt sest osal inimestest sõltub pension sotsiaalmaksu laekumisest, teistel tuleb mängu teine sammas. Nii et olukord on erinev juba täna, küsimus on selles, kuidas väljamaksete süsteemi kohaldada. Kas seda hakatakse tegema pensionieas või varem.
Miks arvate, et ligi 20 aastat vana projekti, inimeste tuleviku kindlustamise riigipoolse pikaajalise lubaduse lõhkumine on hea mõte?
Riigipoolne lubadus on ju jätkuvalt jõus. Kes tahab, saab ka edaspidi koguda teise pensionisambasse, keegi neid sealt raha välja võtma ei sunni, see on vabatahtlik valik. Inimesed võivad teha valiku oma eelistuste järgi – kas koguda sambasse või hallatainvesteeringuidise. Mina olen teise sambaga ühinenud ega kavatse sealt lahkuda.
Kui suur on praegu pensioni asendusmäär võrrelduna keskmise palgaga?
2018. aastal oli keskmise pensioni asendusmäär netosummades 40 protsenti, sest keskmine pension on maksuvaba, aga keskmiselt brutopalgalt lähevad maksud maha. Eesmärk on, et oleks üle 40 protsendi. Eesmärk on, et keskmine pension kasvaks võrreldes keskmise palgaga kiiremini. Seda aitab saavutada teise sambasse kogumine, aga ka esimese pensionisamba erakorraline suurendamine. Neid meetmeid tulebki koos rakendada. Soovi korral võib inimene kasutada ka kolmandat pensionisammast, et vabatahtlikult juurde säästa.
Kas see pole nii, et pensione tuleb erakorraliselt tõsta niikuinii, et tagada keskmise palgaga võrreldav asendusmäär olenemata peaministri parteist?
Minu hinnangul tuleb selleks, et eakad suhtelisest vaesusest (2017 oli 47,5 protsenti vanaduspensionäre suhtelises vaesuses) välja tuua,kindlasti vanaduspensione tõsta.
Kui palju peaks pensione tõstma, et tuleval aastal jõuaks asendusmäär 40 protsendini?
Teoreetiliselt võttes on see võimalik, aga kui vaadata riigi rahanduse seisu, teisi valdkondi, mis samuti raha vajavad, siis nii suurt hüpet ei saa korraga teha, küll aga aitab seda saavutada pensioni baasosa erakorraline tõstmine. Erakorraline pensionitõus on meie eesmärk aastal 2020, aga seda võib teha ka mitme aasta jooksul sõltuvalt sellest, kuidas liigutakse edasi teise pensionisamba reformimisega.
