Rootsi majandus on hoo maha võtnud, kuid sealne väga jõukas turg pakub Eesti ettevõtetele endiselt küllaga kasvuvõimalusi.
Üks kõige atraktiivsematest turgudest Eesti eksportööride jaoks on viimastel aastatel olnud Rootsi. Seda hoolimata kaubandusstatistika loodud petlikust esmamuljest, justkui oleks trend olnud vastupidine. Nimelt on ekspordi hulka mõjutanud suure telekommunikatsiooniseadmeid tootva ettevõtte ümberkorraldused, mis suunasid varem Rootsi liikunud toodangu ümber teistesse riikidesse. Teiste kaubagruppide eksport Rootsi on viimastel aastatel seevastu jõudsalt suurenenud.
Esimest korda ongi sel aastal peamine eksportkaup Rootsi mitte enam telekommunikatsiooniseadmed, vaid hoopis kokkupandavad ehitised ehk puit- ja elementmajad. Kogu Rootsi-suunalisest kaubandusest moodustavad valmismajad enam kui 8 protsenti. Väga palju müüakse Rootsi ka erinevaid puittooteid, millest kahjuks suurima osa annab endiselt töötlemata puidu väljavedu. Peale selle on Rootsi tähtis turg Eesti metallitööstusele ja tänavu on üheksa kuu jooksul sinna viidud erinevaid metallkonstruktsioone 31 miljoni euro väärtuses. Suurte n-ö kapitalikaupade kõrval on Rootsi tähtis ka jaetarbijale minevate toodete poolest nagu voodid ja madratsid. Kui aga vaadata eksporti selle põhjal, milliste tööstusharude jaoks on riik peamine sihtturg, siis on esikohal hoopis laevatööstus, mille ekspordist on tänavu Rootsi läinud lausa 40 protsenti.
Kokku on Eesti ekspordikasv Rootsi olnud hea ka tänavu, kuid nii mõneski olulises kaubagrupis on kasv siiski märkimisväärselt aeglustunud. Selle põhjuseks on muutused Rootsi enda majanduses. Kui 2017. aastal küündis Rootsi majanduskasv 2,3 protsendini ja mullu 2,4 protsendini, siis tänavu piirdub see prognoosi põhjal kõigest 1,2 protsendiga. Kui paljud teised riigid on olnud kimpus nõrga ekspordiga, siis Rootsi majanduskasv on aeglustunud ennekõike sisemajanduslikel põhjustel. Eriti nigel on seis investeeringutega põhivarasse, mis on ka püsihindades mõõdetuna kahanenud tänavu 1,3 protsenti. Ilma avaliku sektori suure panuseta oleks langus olnud veelgi suurem. Väga napid on olnud nii ettevõtete investeeringud seadmetesse kui ka elukondliku kinnisvara soetamine. Just viimane on olnud negatiivne tegur mitmete Eesti eksportööride jaoks, kes on suuresti seotud just Rootsi kinnisvaraturuga. Pärast 2017. aasta tippu on kahanenud nii kinnisvarahinnad kui ka ehituslubade arv. Nüüdseks näib küll hullem möödas olevat ja ehituslubade arv on jõudnud varasemale kõrgtasemele, kuid eelnev mõõn jääb eksporti tumestama veel mõneks ajaks.
Kinnisvaraturu mõõn on mõjutanud ka majapidamiste tarbimist, mis 2019. aasta esimese üheksa kuu jooksul kasvas püsihindades vaid 0,7 protsenti. Pärast eriti nõrka algust on aasta jooksul eratarbimise kasv käsikäes kinnisvarahindadega küll veidi paranenud. Rootsi tarbijakindlus on viimaste aastatega võrreldes siiski väga madal. Inimeste kindlustunnet mõjutab mõistagi olukord tööturul, kus trend näib olevat pöördunud ning töötus on hakanud veidi suurenema. Küll ei põhjusta seda mitte koha üles ütlemine senistele töötajatele, vaid pigem riiki saabuvate inimeste raskused töökoha leidmisel.
Üllatavalt hästi on tänavu edenenud Rootsi eksport. Kui mitmel pool maailmas on tööstusettevõtted olnud kimpus kahaneva nõudlusega, siis Rootsi tööstustoodangu kasv on aasta jooksul isegi pigem kiirenenud. Riigi eksport kasvas kolme esimese kvartali jooksul püsihindades mõõdetuna lausa 5,4 protsenti. Teisalt on tööstusettevõtete kindlustunne olnud terve aasta vältel vabalanguses ja jõudnud praegu tasemele, kus see oli viimati aastal 2013, peegeldades ettevõtete negatiivseid tulevikuootusi.
Rootsi majanduse viimase aja ehk üllatavaim areng seondub aga sealse keskpangaga. Nimelt on Riksbank – hoolimata majanduskeskkonna selgest nõrgenemisest ja USA ning euroala kolleegide liikumisest veelgi leebema rahapoliitika suunas – intressimäärasid hoopis tõstmas. Enamik analüütikuid ootab, et keskpank tõstab vahetult enne jõule oma peamist intressimäära seniselt –0,25-lt 0 protsendile. Kuigi sealt edasi jääb nulltase püsima pikaks ajaks, on keskpanga käitumine siiski väga üllatav, arvestades, et ka inflatsioon on väga madal.
Eesti ettevõtete vaatevinklist jääb Rootsi huvitavaks turuks mõistagi ka aeglasema majanduskasvu juures. Tegemist on ju ühe maailma kõige jõukama tarbijaskonnaga. Kuid üks maailma kõige kõrgematest on ka rootslaste laenukoormus. Majapidamiste koguvõlg ületab nende sissetulekut 1,8 korda. Tarbijakäitumises muudab see inimesed majanduslikult segasematel aegadel mõistagi ettevaatlikuks. Teisalt on kinnisvaraturg Rootsis selgelt taastumas, mis lubab ehitus- ja sisustusvaldkonnaga seotud eksportööride jaoks varasema eduloo jätkumist.
