Laupäeval Risti loomemajas peetud laadal oli kauplemas neid, kes alustasid ettevõtjana juba läinud sajandil, kui ka neid, kellel oli see alles esimene kord enda toodetut müügiks pakkuma tulla.
Väljast jaheda vihma käest tulles lõi Risti käsitöömaja lämbe atmosfäär prillid ning fotoaparaadi objektiivi uduseks.
Uduselt paistis sissekäigu vastas juustu ja muu sellise kauba leti tagant päkapikumütsiga naine. “Maiu?” arvasin ära tundvat Paliveres süügituba pidava naise. “Ärge mind pildistage, mina ei ole Maiu! Ta tuleb varsti tagasi,” kuulutas naine, keda ma ikkagi Maiuks pidasin.
Koridorist läbi puupüsti täis kohviruumi saali pressides oli esimene suurem müügilaud kanepiga kaetud. Tammejuure talu kanepitooteid oli oi-oi kui palju.
Saali tagumises nurgas oli Marje Viigipuu oma leti taga juba otsi kokku tõmbamas.
