0

Levib Omniva nime kasutav libakampaania

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Omniva libakampaania- Ekraanitõmmis.
Omniva libakampaania. Ekraanitõmmis.

Viimastel päevadel on inimesed taas teatanud pealtnäha Eesti Posti või Omniva nime alt reklaamitav liba- ja õngitsuskampaaniast, mille raames lubatakse erinevaid auhindu, kutsutakse klienti teenusele tagasisidet andma või teavitatakse tasulise paki saabumisest.

Seekordses libakampaanias lubatakse paarile küsimusele vastajatele telefoni, milleks on kas Samsung või iPhone. Petukampaania võib levida nii interneti kui ka SMS’i teel.

„Omniva pole libakampaaniaga kuidagimoodi seotud ja kutsub oma kliente üles ettevaatlikusele,” ütles Omniva meediasuhete juht Mattias Kaiv.

Iga kord, kui mõni kampaania arvuti- jõi telefoniekraanil vilkuma lööb, tuleb Kaivi sõnul kindlasti tähelepanu pöörata, milliselt aadressilt, numbrilt või veebidomeenilt pakkumine saabub.

„Kui tegemist on võõrapärase aadressiga, siis tuleks kindlasti selle avamisest hoiduda. Omniva korrektseks domeeniks on „omniva.ee”, pakiteavitused saabuvad aadressilt teavitus@omniva.ee,” selgitas Kaiv.

Ta märkis, et tihti levivad libakampaaniaga koos ka libakontode alt postitatud rahulolevate klientide soovitused, mis peaks kogenematu veebikülastaja silmis usaldusväärsust tõstma. Kingituseks telefone lubava kampaania lehel on „õnnelikke võitjaid” terve rida, kellest paljud kinnitavad, et vastupidiselt nende kartusele osutus kampaania ehtsaks ja nad just said oma telefoni kätte.

„Mitte kunagi ei tohiks sisestada internetis või SMS’iga saadud lingis oma andmeid. Omniva ei küsi mitte kunagi kliendi krediitkaardi andmeid, mistõttu tasub olla selliste teavituste osas eriti tähelepanelik isegi, kui logo tundub õige,” rõhutas Kaiv.

Milline näeb välja libakampaania teade ja võlts-pakiteavitusest ning milline on õige pakiteavitus, saab näha siit.

Mida teha aga siis, kui inimene on ikkagi oma andmed juba sisestatud?

„Kui inimene peaks avastama oma väljavõttel tehinguid, mida ta ei ole sooritanud, tuleb nende tehingute osas teha pangale tagasinõude avaldus ja paluda krediitkaart sulgeda. Seda on võimalik teha ka internetipangast. Edaspidi tasub kindlasti tähelepanu pöörata võimalustele, mida pangad pakuvad oma krediitkaardi turvaliselt hoidmiseks. Samuti tasub üle vaadata kaartide kasutamise limiidid,” rääkis Kaiv.

Andmete varguse korral tuleb viivitamatult ühendust võtta oma pangaga, et teavitada neid krediitkaardi andmete varguse kahtlusest, vajadusel tuleb krediitkaart ka sulgeda.

Seadmele – arvutile, telefonile või tahvelarvutile, kuhu libakampaania jõudis, tuleks teha varundus  ja seejärel tehasesätete taastamine. Pärast tehasesätete taastamist peaks paigaldama kõik telefoni operatsioonisüsteemi värskendused ja viirusetõrje ning alles seejärel taastada telefoni kontaktid, pildid ja muud rakendused.

Kui krediitkaardi andmed on sattunud valedesse kätesse, siis tavapäraselt tehakse oste erinevates keskkondades, et hajutada riske. Sageli eelneb väga väike (näiteks ühe euro suurune) kontrollost veendumaks, et kaart töötab. Seejärel tehakse juba rida suuremaid oste, kuni kehtestatud limiidid on läbi.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz