1

Anvar Samost: kohus otsustas jätta avalikkuse pimedusse

Anvar Samost. Foto: erakogu

Anvar Samost. Foto: erakogu

Oluliselt korruptsiooni vähendanud hirm avaliku kohtupidamise ees võib peagi vähenema hakata ning esimesed näited on juba olemas.

Soome suusatamise au ja kuulsuse purustanud dopinguskandaal käis lisaks ajakirjandusele mitmel moel ja korral läbi kohtust. Tean seda lugu keskmisest lehelugejast paremini, sest üks kunagine hea kolleeg töötas 1990. aastatel Soome uudisteagentuuri STT peatoimetajana ja puutus dopinguteemaga valusalt kokku.

STT avaldas nimelt juba tükk aega enne kurikuulsat Lahti 2001. aasta MMi uudise sellest, et Soome suusakoondise liikmed tarvitasid dopingut. Puhkes üldine haavatud rahvuslikult uhkuselt lahvatanud rünnak uudise kirjutanud ajakirjaniku ja uudisteagentuuri peatoimetaja vastu. Soome suusaliit andis nad kohtusse, väites, et tegemist on laimuga, ja saavutas ajakirjanike ja agentuuri süüdimõistmise ja trahvimise.

Pärast vahelejäämist Lahtis, kui tekkisid ümberlükkamatud asitõendid veredopingu pikaajalise ja süsteemse kasutamise vastu Soome suusatamises, liikus kohus vastupidises suunas. Sportlased, koondise juhid ja muud asjaosalised mõisteti süüdi. Ka STT ja ajakirjanikud said eraldi kohtuasja kaudu hea nime taastatud ja kompensatsiooni tehtud kahju eest.

Kõik need kohtuprotsessid olid avalikkuse pideva tähelepanu all. Süüdistatavad pidid käima kohtus, vastama küsimustele, suhtlema ajakirjanikega, andma selgitusi ja lõpuks pärast süüdimõistmist tehtut kahetsema. Kes tahab, võib praegugi vaadata dokumentaalfilme, kus toimunut lahatakse. Tegemist ei olnud Soome inimestele kergete teemadega, isikuti hävisid piltlikult öeldes elud. Aga puhastus oli põhjalik ja nüüd on nii Soome suusasportlastel kui ka ühiskonnal tervikuna võimalik edasi minna.

Eestis läks, praegu näib, teisiti. Äsja saime teada, et Harju maakohus ei anna ajakirjanikele võimalust tutvuda dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi mõistetud suusatreener Mati Alaveri kriminaalasja toimikuga.

Alaver end ise süüdi ei tunnistanud, kuid edasi ka ei kaevanud. Ja miks ta pidanukski? Riigiprokuratuuriga sõlmitud karistusleppe kohaselt karistas kohus Alaveri aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga. Peale selle tuli Alaveril menetluskuludena tasuda 810 eurot.

Kohtus ütles Alaver paar lauset. Kaua tal seal viibida ei tulnud. Kohus avaldas neljaleheküljelise süüdistuskokkuvõtte, mille tekstis olid kõik nimed kinni kaetud. Kohus ja prokuratuur andsid siiski ajakirjanikele lootust, et kahe nädala möödudes saab lugeda Alaveri kriminaalasja toimikut, mis peaks justkui kompenseerima kokkuleppemenetlusest tulenevat avalikkuse pimedusse jätmist.

Läks teisiti.

Põhjendusega, et toimikus on tunnistajate delikaatseid terviseandmeid ja Austrias on uurimine pooleli, jättis kohus toimiku salajaseks. Me ei saagi teada, kes ja kuidas Eestis dopinguasju korraldas, kui laialt oli levinud teadmine selle kohta, kas seosed ulatusid spordist kaugemale. Ja nii edasi.

Aga nagu võisime hiljuti kuulda „Aktuaalsest kaamerast”, on Harju maakohtu otsus mitte lubada avalikkusel tutvuda Alaveri toimikuga vaid üks näide sellest, kuidas kohus on viimasel aastal piiranud ligipääsu avalikule kohtupidamisele.

Mitu korda on kohtunikud kasutanud 2018. aasta lõpus jõustunud kriminaalmenetluse seaduse muudatust (ilmselt varsti kuulus kui KrMS § 12 lg 41), mis lubab kohtuistungit kinniseks kuulutamata kohustada kohtusaalis viibijaid kuuldut ja nähtut saladuses hoidma. Esmalt juhtus see Tallinna Sadama endiste juhtide altkäemaksuasja arutamisel ja siis Hubert Hirve „maffiaasjas”. Mõlemas asjas on avalik huvi väga selge, vaieldamatu. [Pärnu maakohtu kohtunik Piia Jaaksoo keelas ka Haapsalu Linnahoolduse protessil tunnistajate ütluste kajastamise – toim.]

Avalikkus ei pannud tähelegi, kuidas selline seadusemuudatus sündis. Põhjenduseks on vajadus vältida pika kohtuprotsessi käigus tunnistajate mõjutamist. Eesti Ekspress mainis seadusemuudatust kommenteerides tabavalt, et varem suutsid Eesti kohtud arutada rohkem kui 25 aasta jooksul ka kõige suuremaid korruptsioonijuhtumeid nagu nt maadevahetust täiesti avalikult. Ajakirjandusel ei ole kahjuks nii palju ressurssi, et saata päev päeva järel reportereid kohtusse jälgima protsesse, millest silpigi avaldada ei tohi. Nii ongi tõenäoline, et avalikkusel jääb Tallinna Sadama korruptsiooni kohta palju olulist teadmata.

Kuuldavasti on üks kohtu kahest otsusest kaevatud riigikohtusse, aga ma ei hakkaks kihla vedama, et sealt midagi tuleb.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Käina valla kohtu kohta ütles jumal-kergenda põit julgesti see vaid ….

wpDiscuz