0

Taebla kooli neljandikud kontrollisid koolipere helkurikandmist

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Taebla kooli neljanda klassi tüdrukud hommikust helkurikontrolli tegemas. Foto erakogu

Taebla kooli 4. klassi õpilased koos klassijuhtaja Kätlin Reinikuga kontrollisid neljapäeva hommikul koolimaja ukse ees kui usinalt koolipere helkurit kannab.

Reiniku sõnul tuli helkurkontrolli mõte sellest, et käes on pime aeg, aga mitte kõigil õpilastel-õpetajatel pole aga helkurit.

Enne kui kaasõpilasi kontrollima hakati, kutsusid neljandikud kooli Haapsalu politseijaskonna piirkonnapolitseiniku Kiur Klippbergi, kes näitas kuidas helkurid toimivad, õpetas kuidas neid õigesti kanda ja millele tuleb kontrollides tähelepanu pöörata. Taebla kooli käsitööõpetaja oli õpilastele valmistanud ka mõõtepulgad, millega kontrollida helkuri kõrgust maast.

Reinik rääkis, et kaheksa neljanda klassi õpilast oli neljapäeval juba varakult koolis ja jagunes kahte punti – üks kontrollis helkureid koolimaja ukse juures, teine aga alevi poolt tulijad. Kontrolliti kogu koolipere, mis tähendab, et helkurita pääsenud koolimajja ka õpetajad.

Neil, kellel oli helkur küll olemas, kuid valesti kinnitatud, sätiti see õigeks. Kellel aga helkur puudus, sai selle omale ja pidi helkuri kohe ka õigesti riiete külge kinnitama. Reiniku sõnul aitas helkurivaruga politsei, maanteeamet ja Lääne-Nigula vallavalitsus.

Reiniku ütles, et kontrolliti kokku 112 inimest, kellest helkurit kandis veidi üle poole, ehk 54 protsenti. Ta lisas, et neilt, kellel helkur puudus, küsiti ka, miks nad seda ei kanna. „Peamiselt vastati, et helkurit pole vaja, sest kooli tuldi autoga,” nimetas Reinik.

4. klassi klassijuhtaja sõnul oli helkuri kandmisel üks peamisi vigu see, et helkurit kanti kas liiga kõrgel või liiga madalal või oli see hoopis käe- või seljakoti külge riputatud. „Tegime siis selgeks, et koti küljes pole helkurist kasu, sest ega me ju selg ees käi,” ütles Reinik.

Reinik lisas, et õpetajatest kandi helkurit 80 protsenti, kõige tublimal klassil olid helkur 81 protsendil õpilastest, kõige vähem oli ühe klassi kohta helkureid 20 protsendil õpilastest.

Kiur Kippberg ütles, et varem pole Läänemaa koolide õpilased omal algatusel nii suurelt sellist helkurikontrolli teinud. „Väga tublid lapsed ja väga tore ettevõtmine,” kiitis Klipüberg. Ta lisas, et on väga teretulnud, et koolid on võtnud ka liiklusturvalisuse oma südameasjaks ning teisedki koolid võiksid sarnaseid kampaaniaid läbi viia. „Kohalikud ettevõtjad võiksid siin ka lastele tuge pakkuda ja aidata jagatavate helkurite soetamisega,” rääkis ta.

Klippberg tõstis esile ka seda, et enne helkurikontrolli tehti läbi koolitus, sest kuidas sa teisi kontrollid kui ise ei tea kuidas helkurit kandma peab. „Julgustasin õpilasi, et nad ei pelgaks ka õpetajaid kontrollida. Isegi kui on kooli direktor, liikluses on ta ju tavainimene,” rääkis Klippberg.

Reiniku sõnul on neljandikel kavas mõne aja pärast ette võtta ka järelkontroll. Seda tehakse kas enne või vahetult pärast jõuluvaheaega.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz