3

PISA 2018: Eesti põhikooliõpilaste oskused on Euroopa absoluutses tipus

BNS

Lääne Elu

info@le.ee

Pisa testi tulemused.
Pisa testi tulemused.

Täna avalikustatud ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhikooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes uuritud valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes.

Eestis on tõusnud tippsooritajate ning vähenenud nõrkade tulemustega õpilaste osakaal. Uuringu tulemused osutavad sellele, et Eesti põhikoolid annavad ühtlaselt head haridust sõltumata lapse taustast.

PISA 2018 Euroopa riikide pingereas on Eesti 15-aastased noored nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes esimesel kohal. Maailmas on Eesti õpilased lugemises viiendal, matemaatikas kaheksandal ning loodusteadustes neljandal kohal. Eesti kuulub maailma viie riigi hulka, kus on õpilased suutnud näidata koguni kahes valdkonnas varasemast paremaid tulemusi. PISA näitab, et Eesti haridussüsteem tagab nii põhihariduse tulemuslikkuse kui ka võrdsuse – teiste riikidega võrreldes on Eestis suur nende õpilaste osakaal, kes vaatamata pere ebasoodsamale sotsiaal-majanduslikule taustale omandavad väga häid teadmisi ja oskusi.

“Nende suurepäraste tulemuste eest peame tänama eelkõige meie õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid, kelle igapäevane väga tubli töö annab meile põhjuse tunda uhkust Eesti hariduse üle,” ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. “Meie stabiilselt suurepärased tulemused näitavad, et suudame kiiresti muutuvas maailmas teha haridusvaldkonnas õigeid valikuid. Mul on väga hea meel, et Eestit tuntakse ja tunnustatakse maailmas üha rohkem just haridusriigi ja haridusrahvana”.

2018. aasta uuringu põhifookus oli funktsionaalsel lugemisoskusel. Eesti 15-aastaste noorte tulemused on oluliselt paranenud – võrreldes 2009. aastaga, mil viimati süvitsi uuriti lugemisoskust, suisa 22 punkti võrra, mis on võrreldav poole õppeaasta õppimisega saavutatava tulemusega. Oluliselt on vähenenud Eesti poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus. Õpilased on eriti head informatsiooni otsimises ning erinevate allikatega tekstide lugemises. Võrreldes 2015. aastaga on veelgi kasvanud tippsooritajate osakaal. Eestis on selliseid noori, kes suudavad lahendada keerulisi ja väga keerulisi ülesandeid koguni 13,9 protsenti, samas OECD liikmesriikide keskmine on 8,5 protsenti.

Eesti noorte loodusteaduste – bioloogia, füüsika ja keemia alased teadmised ning oskused on maailmas tipptasemel: Euroopas ja OECD liikmesriikide hulgas esimesel kohal ning maailmas neljandal kohal. Tippsooritajaid loodusteadustes on ligi kaks korda rohkem, kui OECD riikides keskmiselt – 12,2 protsenti versus 6,8 protsenti. Euroopa ja OECD riikidest on Eestis ka kõige vähem madala oskustasemega õpilasi – vaid 8,8 protsenti – OECD keskmine on 22 protsenti.

Eesti õpilaste matemaatika-alased teadmised ja oskused on Euroopas esimesel kohal ning maailmas kaheksandal kohal. Tippsooritajaid on koguni 15,5 protsenti, mis on viie protsendi võrra enam kui OECD riikides keskmiselt. Poiste tulemused on matemaatikas pisut paremad tüdrukute omadest.

PISA korraldaja Eestis, SA Innove peaspetsialisti Gunda Tire sõnul on PISA-s uuritud valdkondades omandatud oskused fundamentaalse tähendusega õpilaste edasistes õpingutes. “PISA annab riikidele tagasisidet nende haridussüsteemi kohta. Uuringu tulemused aitavad paremini aru saada, millistele aspektidele tasub suuremat tähelepanu pöörata,” sõnas Tire. “Lisaks teadmiste ja oskuste hindamisele uurib PISA ka õpilaste heaolu.”

Tire sõnul on Eesti õpilased kõige edumeelsemad (PISA testis edenemismõtteviisiga) õpilased maailmas − Eesti õpilased arvavad, et inimesed saavad ise oma intelligentsust mõjutada ning on valmis panustama oma arengusse, et kindlustada endale parem tulevik. Kõrgharidust plaanib omandada 70 protsenti Eesti õpilastest, populaarseimad ametid noorte seas on Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialist, arst, firma- või ärijuht, arhitekt ja psühholoog.

Eesti õpilaste rahulolu on heal tasemel − 70 protsenti õpilastest on oma eluga rahul ning selle näitaja järgi on Eesti üle OECD keskmise taseme. PISA 2018 uuris esmakordselt õpilastelt ka seda, kuidas nad ennast tunnevad. Tulemused näitavad, et 89 protsenti Eesti õpilastest on üldjuhul rõõmsad ja õnnelikud. Negatiivsetest tunnetest kogevad Eesti õpilased enim murelikkust 53 protsenti ja kurbust 51 protsent.

PISA 2018 tulemused näitavad, et kuigi võrreldes varasemate uuringutega on funktsionaalses lugemises oluliselt vähenenud poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus ning kokkuvõttes on mõlemast soost õpilaste tulemused märkimisväärselt paranenud, on tagasihoidlike oskustega õpilaste osakaal poiste seas suurem kui tahaks. Seda aitab muuta õppijakeskne lähenemine ja suurem tähelepanu poiste ja tüdrukute õppimise erinevustele.

Sarnaselt varasemate PISA uuringute tulemustega, püsib erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahel. Püsiv erinevus viitab vajadusele pöörata rohkem tähelepanu vene õppekeelega koolide õpetajate ja juhtide koolitamisele. Samas on Eestis vene keeles õppivad noored ikkagi väga tublid – nende tulemused kõigis kolmes valdkonnas on OECD keskmisest paremad.

Minister Mailis Repsi sõnul on tänu edule PISA uuringutes saanud Eesti terves maailmas hariduse ekspertriigi staatuse. “Mul on hea meel, et oleme ennast tõestanud tervele maailmale kõige olulisemas valdkonnas. Teistelt õppides oleme suutnud kujundada unikaalse arengutee, mis on viinud meid maailma tippu. Oleme muutunud õppijatest õpetajateks ja saame jagada oma kogemusi teistele riikidele,” sõnas Reps.

“Meie hariduse eduloo vastu on väga suur huvi üle maailma. Meil on, millest maailmale rääkida. Oleme otsustanud välja töötada Eesti hariduse rahvusvahelise turunduse kontseptsiooni selleks, et maailmas Eestit meie hariduse edulugu tutvustada,” lisas Reps.

Hariduse turundamise kandvaks mõtteks on “Education Nation – for the smartest people in the world”. Repsi sõnul on ühiselt tegutsedes võimalik jõuda kaugemale, suurendada Eesti atraktiivsust ja toetada paremini haridusvaldkonna ettevõtteid nende toodete eksportimisel laias maailmas. Katusbränd aitab paremini vahendada haridusvaldkonna oskusteavet, koolitusi, kogemusi, nutikaid lahendusi või tooteid. Brändi “Education Nation” alla koonduvad mitmed algatused ja ettevõtmised, mis Eesti haridust tutvustavad.

PISA 2018 uuringus osales 600 000 15-aastast noort 79 riigist ja majanduspiirkonnast. Eestist osales 5371 noort, nendest 4000 sooritasid testi eesti ja 1371 vene keeles. PISA uurib 15-aastaste noorte oskusi, kuna just selles vanuses lõpetavad enamikes OECD riikides noored kohustusliku hariduse ning valivad edasise haridustee. PISA uuring hindab iga kolme aasta tagant õpilaste teadmisi ja oskusi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, kolmest valdkonnast üks on alati süvatähelepanu all. 2018. aastal oli peamine fookus funktsionaalsel lugemisel: uuriti, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada. Samuti uuriti õpilaste finantskirjaoskust, need tulemused pisa_opilasele_2018_eesti 2020. aasta kevadel.

Uuringu lühikokkuvõte:

  • Eesti õpilaste tulemused funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatika vallas on paranenud järjepidevalt alates uuringuga ühinemisest. Seejuures paranevad kiiremini juba heal tasemel õpilaste oskused.
  • Funktsionaalse lugemisoskuse testis ületasid Eesti õpilased OECD keskmist 36 punkti, matemaatika vallas 34 punkti ja loodusteadustes 41 punktiga.
  • Vahe sotsiaalmajanduslikult kõige kehvemal ja kõige paremal järjel olevate õpilaste tulemustes jääb OECD keskmisele oluliselt alla. Endiselt on Eestis oluliselt kehvemas seisus Eestisse sisse rännanud vanemate lapsed.
  • Vähemalt korra kuus koges Eestis kiusamist iga neljas 15-aastane kooliõpilane. Samas tundis vaid iga kolmas, et õpilased võistlevad üksteisega.
  • Enam kui 75 protsendil Eesti õpilastest on kasvule suunatud mõttemuster ehk nende arvates on võimalik intellekti arendada. Samas muretsesid vähem kui pooled, mida teised neist ebaõnnestumise korral arvavad.

pisa_opilasele_2018_eesti

03.12_pisa_2018_esitlus
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kui
Kui

lapsed ainult oma kodu lähedal saaks koolis käia oleks asi veel parem.

lapsevanem
lapsevanem

kas keegi teab kedagi,kellle laps pidi koolis seda PISA testi tegema ?

plika
plika

nagu mina aru saanud olen siis PISA uurib ikka teadmisi mitte oskusi. Parandage mind kui ma millestki valesti aru olen saanud

wpDiscuz