Haapsalu kutsehariduskeskus (HKHK) võõrustas sel nädalal külalisi viiest riigist, et ühiselt arutada, kuidas digivahendeid kasutades teadmisi paremini õpilasteni viia.
„See on küll digihariduse parandamise projekt, aga eesmärk on selle kaudu õppeedukust tõsta,” selgitas HKHK välissuhete koordinaator Heli Heimo. Tema sõnul on õpilased erinevad – mõnele jääb õpitu paremini meelde, kui ta asja näeb, teisele, kui ta kuuleb ja kolmas õpib kõige paremini tegevuse kaudu.
Projekti koordinaator Gerhard Brennan Iirimaal Corkis asuvast St. John’s Centralist ütles, et projekt keskendub küll digivahendite kasutamisele õppetöös, kuid esikohal on siiski arutelud, kuidas õpetamisel ühe või teise õpilaseni jõuda. „Esimesel kohtumisel näiteks ei puudutanud me üldse digitehnoloogiaid, vaid rääkisime sellest, kuidas õpilased õpivad,” lisas Brennan.
Teisel kohtumisel tutvustasid osalevate riikide koolid programme, mille kasutamises nad tugevad on. HKHK õpetajad rääkisid näiteks, kuidas nad töötavad Weebly programmiga ja kuidas nii õpilased kui ka õpetajad selles oma tegevust kajastavaid portfoolioid teevad.
HKHK õpetaja Liis Rüü sõnul saab projektikohtumistel hea ülevaate sellest, milliseid digilahendusi on üldse olemas. „Võimalused on tegelikult lõputud,” kinnitas ta.
Suurem osa õppetöös kasutatavatest programmidest ja äppidest on saadaval vabavarana. „Kui on tasuline programm, siis sageli on midagi sarnast ka tasuta kättesaadav,” ütles Rüü.
Haapsalus, kus on pikk kogemus erivajadustega õpilaste õpetamisel, arutasidki projekti osapooled selle üle, kuidas kasutada digivahendeid erivajadustega õppijate õpetamisel. Näiteks Iirimaa tutvustas programmi, mis õpetaja jutu lindistas ja kurdi õpilase tarbeks kohe kirjalikult ekraanile tõi. Brennan tõi näiteks lugemisraskustega õpilased, kellele saab õppematerjali edasi anda nii, et keegi loeb selle ette.
Kaks aastat kestvas projektis osalevad peale Eesti Iirimaa, Hispaania, Türgi, Saksamaa ja Rumeenia. Rüü sõnul pole eri riikides digivahendite kasutamisel suurt erinevust. „Neid kasutatakse igal pool, aga on näha, et Eestis me usaldame oma õpilasi rohkem ega taha neid igal sammul kontrollida,” ütles ta.
Rüü tõi näiteks, et nii mõneski riigis on õpetajatel mure, et kui õpilane tunnis internetti midagi otsima suunata, kuidas siis kindel olla, et ta seal ka mingeid muid lehekülgi ei külasta. „Meie eesmärk on õpetada õpilasi infot leidma ja kui nad on selle leidnud ja oma ülesande sooritanud, on kõik hästi,” rääkis ta. Rüü sõnul on HKHK õpetajad jõudnud selleni, et arvutiklassi arvutites näiteks Facebooki külastamise keelamisest pole mingit kasu.
Kõik projektikohtumistel tehtud esitlused salvestatakse ja projekti lõpuks valmib e-raamat, mis on kõigile kättesaadav.
Fotod Arvo Tarmula
[…] kajastas ka kohalik ajaleht Lääne Elu, kus on pikemalt kirjas, mis projekt see on ning millele õpetamisel tähelepanu […]
[…] Kaheaastane Erasmus+ projekt digihariduse edendamisest, jõudis lõpuks HKHK-sse ning projektitiimil oli rõõm võõrustada küalisi viiest riigist – Iirimaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, Rumeenaist ja Türgist. Viie päeva jooksul jõuti üle vaadata HKHK- kasutatavad digivõimalused ning külastada ka Viigi kooli, Haapsalu Rehabilitatsioonikeskust, Kuressaare Ametikooli ja Astangu Kutserehabilitatsioonikeskust. HKHK-s arutatud teema puudutas digivahendeid ja erivajadustega õppijaid. Kuidas seda Eestis tehakse, seda kõike me oma küalistele näitasime. Täpsemalt saab projektitegevusestest lugeda projekti blogist ning samuti ka Lääne Elus ilmunud artiklist. […]