Siseminister Mart Helme sõnul ei ole ta öelnud, nagu tegeleks Eesti valitsus koos naaberriikidega NATO-le alternatiivi otsimisega, ning kui Iltalehti ajakirjanik tema sõnadest sedamoodi aru sai, siis mõistis ta teda valesti.
“NATO on ja jääb meie olulisimaks julgeolekugarantiiks. Küll aga on alati olnud minu sõnum, mida jään ka ministrina kinitama, et iseseisev rahvas ja riik peavad suutma ennast kaitsta ka olukorras, kus rahvusvahelised julgeolekugarantiid mingil põhjusel ei toimi. Eesti peab suurendama iseseisvat kaitsevõimet,” rõhutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Helme.
“Kui kahe suure NATO riigi juhid – Trump ja Macron – on juhtinud tähelepanu alliansi kaitsevôime puudustele, on lubamatu teha nägu, et meid Eestis see kõik ei puuduta. Tõsiasjade eiramine maksab riigikaitses valusalt kätte,” märkis Helme.
Samuti ei nõustu Helme enda sõnul nendega, kes väidavad, et tähelepanu juhtumine puudustele NATO kaitsevõimes vähendab alliansi heidutusvõimet. “Alates 2016. aastast on mitu USA mõttekoda – viimati Jamestown Foundation käesoleva aasta oktoobris – juhtinud tähelepanu, et NATO juhtimisstruktuur ja jõud Poolas ja Baltikumis pole piisavad võimaliku agressiooni tõrjumiseks. Olukorda on vaja kiiresti parandada,” ütles Helme, lisades, et Eesti vaenlast heidutab ainult liikmesriikide tegelik kaitsevõime.
Iltalehti väitel ütles siseminister Mart Helme neile, et Eesti valitsus on alustanud kaitsepoliitilise varuplaani koostamist juhuks, kui NATO ei suuda Balti riike kaitsta. Helme sõnul koostatakse varuplaani koos lätlaste ja leedulastega. Helme sõnul on varuplaan vajalik, sest valitsus ei saa loota sellele, et NATO tagab igas olukorras Eesti territoriaalse terviklikkuse ja isesesivuse, märkis Iltalehti.
Helme seisukohti on kritiseerinud nii peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, Isamaa esimees Helir Valdor Seeder, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, välisminister Urmas Reinsalu, europarlamendi saadik Urmas Paet kui ka riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.
“Õiendus Iltalehti artiklile
Ma ei ole öelnud, nagu tegeleks meie valitsus koos naaberriikidega NATO-le alternatiivi otsimisega. Kui Iltalehti ajakirjanik minu sõnadest sedamoodi aru sai, siis mõistis ta mind valesti. NATO on ja jääb meie olulisimaks julgeolekugarantiiks.
Küll aga on alati olnud minu sõnum – ja jään ka ministrina selle juurde –, et iseseisev rahvas ja riik peavad suutma ennast kaitsta ka olukorras, kus rahvusvahelised julgeolekugarantiid mingil põhjusel ei toimi. Eesti peab suurendama iseseisvat kaitsevõimet.
Kui kahe suure NATO riigi juhid – Trump ja Macron – on juhtinud tähelepanu alliansi kaitsevôime puudustele, on lubamatu teha nägu, et meid Eestis see kõik ei puuduta. Tõsiasjade eiramine maksab riigikaitses valusalt kätte.
Samuti ei nõustu ma nendega, kes väidavad, et tähelepanu juhtumine puudustele NATO kaitsevõimes vähendab alliansi heidutusvõimet. Alates 2016. aastast on mitu USA mõttekoda – viimati Jamestown Foundation käesoleva aasta oktoobris – juhtinud tähelepanu, et NATO juhtimisstruktuur ja jõud Poolas ja Baltikumis pole piisavad võimaliku agressiooni tõrjumiseks. Olukorda on vaja kiiresti parandada.
Meie vaenlast heidutab ainult liikmesriikide tegelik kaitsevõime.
MART HELME,
siseminister“
Mis saab Eestist? Peame ennast kaitsma – selge. Vajame liitlasi – asi ants. Vajame tõhusat koostööd naabritega – otse loomulikult. Vajame sisukat ja läbimõeldud sihiseadmist, mitte populistlikke ja šokeeridapüüdvaid avaldusi – jah. Vajame NATO-t – kas on kellelgi vastuväiteid? Trump – ebaeetiline inimene, aga Ameerika president, Vaba Maailma liider seni – tuleb koostööd teha? – tuleb. Putin – ta pole ju maha matnud lootust ükskord parandada “suurim XX sajandi eksimus – NSVL-l lagunemine” – järelikult on selline seisukoht meile sobimatu. Mis veel? Siin me oleme. Tuleks kokku hoida. Ja mõelda rahulikult, enne kui midagi ütled, saati kui oled minister. Rahvas… Loe rohkem »
Jään enda juurde ja eile tunnistas ta ka ise, et temast saadi valesti aru (või taheti saada, nagu ta lisas). Nii et tuleb mõelda, mida öelda. Lisaks mainis ta eile, et on väga emotsionaalne – jah, ta on kirglik mees, mis on ju ühtpidi kasuks, teistpidi aga teistmoodi.
Kui kogenud juht autot juhib, siis tõepoolest ta “usub”, et kõik läheb hästi ning ta jõuab lubatud kellaajaks kohale. Samas on ta sellegipoolest KOGU AEG valmis selleks, et põder teele hüppab või rongi ülesõidukohal vilkuvad tuled ei toimi ning on vaja ka oma pead keerata ning ülesõidu turvalisuses veenduda vms. Darwini seadus: kes ette ei vaata, see tasapisi elimineerib geenivaramust iseennast… Ja siis “plaan B” pärast hüsteeritseda ning oma usku sellesse, et põder teele ei hüppa kinnitada, on jaburduse tipp! Üllatuslik on, et poliitikud, kes niimoodi hüsteeritsevad, ise sellest isegi niipalju aru ei saa, et keelt hammaste taga hoida ja… Loe rohkem »
Meil käib pidev sõjahüsteeria õhutamine,venemaa ründab vaja heidutada,kogu aeg sõidetakse mööda maailma arutlemas julgeoleku küsimusi jne.Panustame rohkem ja rohkem relvastusse.
Kaks asja mis aga jäävad vaatluse alt välja-kui venelane tõesti ründab siis mingist kaitsmisest pole juttugi vaid 24 tunni jooksul on madin läbi arvavad kõrged erru läinud NATO kindralid.Teiseks on venemaa väga palju jõukaid,mõjukaid inimesi kes pole nõus oma elujärge nahka keerama rünnakuga kogu maailma vastu !
See muidugi ei tähenda et meil ei peaks olema iseseisev kaitsevõime ja me ei peaks lootma niipalju liitlaste peale kelle käsuliinid jooksevad kõrgelt üle meie peade !
mida te siis öelda tahate oma kommentaariga, mida meil vaja on siis ja mida mitte!?
pealegi, kui meie lähedal juba sõjad käivad, nagu Ukraina ja Rootsi, siis millisest hüsteeriast me räägime!? Faktid mees on ju olemas igapäevaselt!
Pole küll EKRE toetaja, aga siinkohal pean Helmega nõustuma, et Eestil peaks olema plaan B. Meenutagem alles hiljuti Eestit tabanud tormi, mis tõi välja Eesti inimese haavatuse kriisi olukordades.
Iltalehti on ju Õhtulehe või LE tüüpi leht.
Siinkohal lehele hinnangu andmine on nii tähtsusetu. Ministri sõnad panevad õudust tundma, ei tunne vastutust, mida suust tuleb.
mis seal õudsat on, kui ta oma maa kaitse üle muret tunneb!?
Luik ja Ratas ei ole kritiseerinud Helme seisukohta vaid ajakirjaniku kokku soperdatud juttu mille ta Helmele omastas. See mida Helme tegelikult ütles, sellega on kõik normaalsed inimesed nõus ilmselt välja arvatud sotsid ja oravanärilised.
väga õige ja põhjalik seletus! Ajakirjandus on nagu segane vaja igat sõna väänata ja käänata hirmus suureks sündmuseks. Eriti see iltalehti , mis on meie kroonika taoline seltskonnaleht, aga mitte tõsiseltvõetav uudistekanal. Mingi üksik minister ei kujunda ju mingit krdi kaitsepoliitikat ning seda ta ei väitnudki!
Ei tea, kas koidab kunagi veel selle valitsuse ajal päev mil EKRE ministrite, riigikogusaadikute ja muude ekrekate ütlemistest ja mõtlemistest saaks normaalselt ja üheti mõistetavad mõtted ja teod. Valijad on moraalselt väsinud ja on viimane aeg teil seal,, rooli juures,, tunnistada ,et rahvas on suuresti pettunud.
Mida siin aru saada on, kas te ei tea siis EKREst midagi? Lugege siis palun EKRE programmi, milles on oma maa ja rahva kaitse esikohale seatud.
Programm peab olema ,muidu ei saa erakond tegutseda, iseasi on, kas teod ja paberil olev ka kokku lähevad.ja arvata, et Eestis veel keegi EKREST midagi ei tea…no kuulge
Üks minister peaks siiski oskama ennast väljendada nii, et inimesed temast üheselt aru saaksid. Pole vaja nii segast juttu ajada.
Sa loe parem Lutsu Kevadet!
Poliitik peab mõtlema, kus ja mida ta ütleb. Kas ta nüüd oma arust nn. “kõva mehena” tahtis teha Macroni – ei tea. Jüri Luik ütles ju, et Eestil pole mingit B-plaani. Ja selge see, et tänases maailmas, pääle Trumpi tulekut ja mida kõike veel, on maailm palju muutunud. Teistpidi jälle, maailm ongi pidevas muutumises. Mis aga ei tähenda jällegi, et Eesti siseminister, suutmata riigimees olla ja vakka püsida, toob selle teema Soome ajakirjandusse. Miks? Mida see annab? Kelle huve Mart Helme tegelikult esindab, see on küsimus? Kas mees, kes on rääkinud “süvariigist”, pole mitte ise mingi sellise asjaga seotud, kust… Loe rohkem »
Mart on selle NATO olukorra kohta juba enne Macroni välja öelnud. Soovitan pühapäeviti kuulata raadiosaadet Räägime Asjast! Miks peab vait üldse olema!? Probleemidele tähelepanu juhtimine ja arutamine on ju väga
õige. Orjad on vakka ja küürutavad.Te ei tohiks nii mõelda, olge vaba inimene ikka! Mis välisajakirjandusse puutub, siis sama võib ette hetia ükskõik mis poliitikule, alustades meie presidendiga ja ka eelmise presidendiga, kes pidevalt välismeedias halvustamas on demokraatlikul teel valitud ministreid!
Rääkigu oma asjadest peavoolumeedias – võtku sõna Posimehes, Päevalehes, Õhtulehes, ERR-is, Eesti Ekspressis, avaldagu oma mõtteid suurele kuulajaskonnale, ärgu susisegu nurga taga, ärgu külvaku viha. Kõik on õige, iga mõte on väärt edasimõtlemist, aga iga mõte iseeneses ei ole veel väärtus. Ma ei usalda inimesi, kes, olles ministrid, tegelikult provotseerivad meid, kes nõnda käitudes ei teeni Eesti huve. Nüüd ongi küsimus, et missuguseid huve nad siis teenivad?
minuteada on tagasi lükatud peavoolumeedias mitmeid arvamuslugusid konservatiividelt, seda nii postimehes, kui ka päevalehes . Kutsutakse ainult küsimustele vastama, kui see neile sobib. Millest loomulikult keeldutakse. Pole see peavoolumeedia mingi inglike. Avage oma silmad ükskord