Luminori Eesti pensioniuuringust selgus, et peaaegu üks kolmandik inimestest kavatseb seni kogutud teise pensionisamba raha ise edasi investeerida, paigutades selle kas investeerimiskontole, kinnisvarasse või mujale.
13 protsenti edasi investeerijatest kavatseb paigutada juba kogutud raha kinnisvarasse, veidi vähem ehk 11 protsenti panga investeerimis- või väärtpaberikontole. Potentsiaalsete investeerimisvõimalustena nähakse ka krüptoraha ja aktsiaid, mida mainis 7 protsenti inimestest. 3 protsenti vastanutest näeb võimalust isiklikku firmasse panustamises, teatas Luminor.
“Keskmise teise pensionisambasse kogunenud summa eest kinnisvara ei osta. Kindlasti on ka neid, kelle pensionisäästude eest on võimalik kinnisvara soetada, kuid nad on pigem tugev erand. Seetõttu tuleks investeerimisplaane tehes veenduda, kui palju raha on tegelikkuses kogunenud, ning rääkida ka ekspertidega sellest, milliseid võimalusi tasub usaldada,” ütles Luminori Baltikumi pensioni üksuse juht Rasmus Pikkani pressiteates.
Uuringu tulemustest selgus, et on ka neid, kes soovivad kulutada kogutud pensioniraha ära: 7 protsenti vastanutest maksaks selle eest tagasi laene või võlgu, 4 protsenti teeks enda jaoks vajalikke kulutusi ja 1 protsent kasutaks pensioniraha laenu omafinantseeringuks. 12 protsenti suunaks pensioniraha pangas mujale: 6 protsenti tähtajalisele hoiusele ja 6 protsenti kolmandasse pensionisambasse.
Ligi 40 protsenti inimestest soovib ka tulevikus hoida ja kasvatada oma seni kogutud raha teises pensionisambas. Eesti emakeelega inimestest kavatseb raha teises sambas edasi hoida 41 protsenti, kuid vene emakeelega inimestest vaid 30 protsenti. Neist, kes usuvad vanaduspensionile jäämist, plaanib raha teises sambas edasi hoida 44 protsenti, ning neist, kes ei usu, 28 protsenti.
Raha pensionifondis hoidmist mõjutab ka iseseisva investeerimise kogemus: mida väiksem see on, seda suurema tõenäosusega hoiab inimene raha teises sambas edasi. Neist, kes ei ole varem investeerimist üldse kaalunud, soovib raha teise samba fondi jätta 45 protsenti, ning neist, kes on kaalunud, aga ei ole investeerimisega tegelenud, 40 protsenti.
Nende seast, kes on investeerimisega veidi tegelenud, ja neist, kes investeerivad regulaarselt, plaanib raha teises pensionisambas edasi hoida vastavalt 33 protsenti ja 31 protsenti.
Pikkani lisas, et kuigi uuringu tulemused näitavad inimeste praegust meelsust ja tulevikuplaane, ei saa nende põhjal teha täpseid ennustusi. “Tegelikud jääjate ja lahkujate protsendid ning reformi tagajärjed olenevad palju sellest, kui keeruliseks või lihtsaks kogu protsess kujuneb ning kuidas seda teemat avalikus ruumis edaspidi lahatakse,” märkis ta.
Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil tänavu juunis ja juulis. Eesmärk oli selgitada välja, kuidas inimesed Eesti pensionisüsteemi suhtuvad ja mida nad sellelt ootavad. Uuringus osales 1599 Luminor Pensions Estonia teise pensionisamba klienti.
