Siseministeerium tuletab meelde, et kõik peavad kriisiks valmistuma

Siseministeerium tuletab möödunud nädalavahetusel Eestit ja eriti Võrumaad räsinud tormi valguses meelde, et kriisideks tuleb valmis olla kõigil.

„Kevadel rääkisime palju kriisideks valmisolekust. Nädalavahetusel toimuski õpikunäide kriisist: tuli tugevate tuultega ja vaid mõne tunni kestnud torm, mis tõi kaasa ulatuslikud elektrikatkestused. Sellest tulenevalt kadusid omakorda kõik muud elektrist sõltuvad teenused – vesi, side, toasoe, aga ka võimalus tankida kütust, kasutada sularahaautomaate jne. Loodan väga, et inimesed, kes nädalavahetusel tormiga kokku puutusid, olid võimalikule kriisile mõelnud ja selleks valmistunud,“ ütles siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.

Murd kutsub kõiki Eesti elanikke veelkord tutvuma veebilehel toodud juhistega, kus on kirjeldatud, kuidas kriisiks valmistuda. „Samas peavad kõik elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ja kohalikud omavalitsused olema valmis täitma oma ülesandeid ka siis kui ei ole elektrit ega sidet. Kriisideks valmistumine tähendabki, et igaüks peab oma osa kandma – elanikud, elutähtsate teenuste osutajad, kohalikud omavalitsused ja riik,“ selgitas Murd.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul näitas nädalavahetuse olukord, et selliseid kriisiolukordi ei ole võimalik ära hoida, küll saab nendega toimetulemiseks aga ette valmistuda. „Olukordi, kus tuul on nii kõva, et puud kukuvad ja katused lendavad, me ära hoida ei suuda. Me saame ainult ise paremini valmis olla, et kui elekter kaob, siis teame oma kodus täpselt, kus on taskulamp ning kuhu oleme natuke toitu ja vett varunud. Ja naabritega tasub hoida häid suhteid, et minna nende juurde ahjuga köetavasse tuppa sooja või vastupidi – kutsuda oma ahiküttega tuppa nemad külla. Iga inimene, kohalik omavalitsus, aga ka riik peavad olema selliseks kriisiks valmis.“

Tammearu rõhutab, et on eksitav arvata, et häda korral saabub abi alati kiiresti. „Sageli unustatakse, et kui kaob elekter või mobiililevi, siis ei saagi abi kutsuda. Kui suur lumetorm on sulgenud tee, siis päästjate saabumiseni tuleb end soojas hoida, süüa ja juua. Kas me oleme piisavalt tugevad, et vajaduse korral ka mitu päeva vastu pidada? Uuringud näitavad, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi. Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide laadimisel.“

Igal perel tasub läbi mõelda, kuidas võimaliku kriisi korral toime tulla ja end selleks ette valmistada.