Teisipäeva pärastlõunal tänati Haapsalu kuursaalis kõiki neid, kes Eesti juubelilaulu- ja tantsupeo kordaminekule Läänemaalt kaasa aidanud; Eha Toomsarele anti üle Heljo Talmeti rahvatantsupreemia.
Tänukirja koos Vormsi Larsa talu perenaise Kristi Erkmanni valmistatud küünlaga said nii kollektiivide juhid, juubelilaulupeo tuleteekonna ning Läänemaa tantsu- ja laulupeo korraldajad kui ka turvamehed, kokad, bussijuhid ja teised, kes Tallinnas peo ajal Läänemaa taidlejate heaolu eest hoolt kandsid.
Tänuürituse juhatas sisse SA Läänemaa nõukogu liige Neeme Suur, kes tunnistas, et tal endal läks laulu- ja tantsupeoga tänavu kehvasti: „Tantsupeole me ei pääsenud ja laulupeole ei lastud.” Suur täpsustas, et Risti rahvatantsurühm Heide Tõmme, kus ta ise tantsib, paraku tihedast peolepääsu sõelast läbi ei saanud ning et ka laulupeole jäid õigel ajal piletid ostmata, jälgis ta pidu hoopis Tallinnas Vabaduse väljakul üles seatud ekraanidelt.
Suure sõnul võiks mõtiskelda üle, kuidas on Läänemaal tantsijate ja lauljate osakaal rahva seas nii suur. Ühe uuringu andmeil suisa Eesti suurim. Suurele Tallinna peolegi pürgis meie maakonnast 78 kollektiivi: 28 koori, 44 tantsurühma, kaks rahvamuusikaorkestrit, üks keelpilliorkester ja kaks täiskasvanute võimlemisrühma.
Peole pääsenud kollektiivide juhtidest tõusid teiste hulgas esile Ulrika Grauberg, kes juhendas kolme koori ja kuut tantsurühma, ning tema tütar Grete Grauberg, kes juhendas kaheksat tantsurühma.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse poolt ütlesid tänusõnu sihtasutuse juhataja Aet Maatee ja tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste. Nendelt said kõik kollektiivide juhid juubelipeo CD plaadi „Minu arm”, kus on laulupeo ühislaulu “Üksi pole keegi” kolm eri versiooni, samuti Pärt Uusbergi loodud Tule tulemise muusika ja tantsijate hümn Tuljak.
Maatee tänas eraldi Läänemaa rahvakultuurijuhti Marju Viitmaad, kes juba aastaid on hoolitsenud selle eest, et läänlastel suurel peol kõik hästi sujuks. „Läänlased on alati hoitud,” lisas Maatee.
Suvel sai Viitmaa panuse eest laulu- ja tantsupidude väärtuse hoidmisel ja edasikandmisel ka tänavu esimest korda välja antud kodarraha. „Marjul pole vaja käepaela ega muud – selle kodarrahaga saab ta elu lõpuni laulu- ja tantsupeole,” lubas Maatee.
Kuursaalis anti üle ka Haapsalu legendaarse tantsujuhi Heljo Talmeti nimeline preemia. Selle laureaat on tänavu Eha Toomsar.
Preemiat üle andnud tantsujuht Liia Lees ütles, et kui tema rahvatantsu juurde jõudis, tantsis Toomsar juba Haapsalu tuletõrjeühingu rahvatantsurühmas, mis hiljem sai nimeks Tõrvik. Tantsimise kõrval on Toomsar kasvatanud üles kaks tantsujuhti – poja Vaido Toomsari ja tütre Elo Jürise, pannud tantsima lapselapsedki ja praegu juhendab Haapsalu sotsiaalmajas kahte memmede rühma.
Fotod Arvo Tarmula
Läänemaalt oli tegelikult peol väljas suur täiskoosseisuline sümfooniaorkester. Ja huvitav, kelle kollektiiv vedas Läänemaa kolonni? Ausalt öeldes on sellest juba kõrini, et pidevalt upitatakse koore ja juba aastaid vaikitakse maha instrumentaalmuusikaga tegelejad. Pole neil kohta ei maakondlikul laulu-tantsupäeval ega mujalgi.
Mati Põdra mõtet – mehi pole pildil nähagi, ainult tublid naised. Muidugi ei puudu Suur ja Lõhmus, kes saavad naiste ees nüüd järjekordselt täiega kekutada. Kus on asjalikud mehed, kes tegelikult Läänemaal tooni annavad- Sukles ja Karilaid ( raudtee taastajad) – nemad peaksid meie väärikaid naisi tunnustama, mitte Läänemaa lõhkujad ja äraandjad.