-2.4 C
Haapsalu
Teisipäev, 6. detsember 2022
Avakülg Tags Marju viitmaa

Silt: marju viitmaa

Haapsalu tantsuharrastajaid kummitab ruumipuudus

[caption id="attachment_381536" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu balletistuudio juhendaja Ingrid Rink (vasakul) ja Luisa Stamberg. Andra Kirna[/caption] Ehkki tantsutreeningute läbi viimiseks on Haapsalus praegu kümmekond saali, on enam kui poolel tuhandel tantsijal ruumidest puudus. „Iga hooaja algul on mõnevõrra ärevust sellega, kes kus treenida saab. Tavaliselt rahuneme siis maha, kui kõik endale kohad leiavad,“ ütles rahvatantsujuht Malle Õiglas. Ta lisas, et algkoolilapsed mahuvad ilmselt kõik tantsima, keerulisem on täiskasvanud tantsijatega, keda on samuti palju. Rahvatantsuentusiast ja Haapsalu põhikooli õpetaja Liia Leesi sõnul on prooviruumid Haapsalus suur murekoht. „Põhikooli uues majas saali ei ole, on aatriumid. Aatriumis, kus proove oleme teinud, on pool põrandat selline, kus lava saab üles tõsta. Seal ei julge tantsida ega hüpata,“ ütles Lees.

Heljo Talmeti sünniaastapäevaks ilmus raamat Läänemaa tantsuloost

[caption id="attachment_377502" align="alignnone" width="2000"] Rahvatantsurühm West on välja kasvanud Heljo Talmeti loodud rühmast. Foto: Andra Kirna[/caption] Läänemaa rahvatantsijad tähistasid laupäeval meenutusõhtu ja raamatuesitlusega Läänemaa tuntud tantsujuhi Heljo Talmeti 100. sünniaastapäeva. Enne kui Läänemaa rahvatantsijad laupäeva õhtul Haapsalu kultuurimajja kogunesid, käisid nad Heljo Talmeti haual Haapsalu Metsakalmistul, lilled ja küünal pandi ka Talmeti kunagise kodumaja juurde Posti tänaval. Mälestusõhtul kultuurikeskuses esitasid Läänemaa tantsurühmad meenutuste vahele Talmeti loodud tantse ning Läänemaa rahvakultuurijuht Marju Viitmaa andis rahvatantsurühmale N.Õpsid üle tänavuse Heljo Talmeti rahvatantsupreemia. N.Õpsid said Talmeti preemia õpetajate rahvatantsufestivali korraldamise eest. Kaks aastat koroona tõttu edasi lükkunud festival sai Haapsalus teoks tänavu kevadel. N.Õpsid vastutasid festivalil nii töötubade ja kultuurimajas kontserdi korraldamise kui ka kõige muu eest. „See oli maakonna tantsupeo kõrval kõige suurem rahvatantsuüritus sel aastal. Osalejad jäid väga rahule,“ ütles Viitmaa.

Naised sätivad end tantsupeole, mehed ja noored valmistuvad

[caption id="attachment_365229" align="alignnone" width="2000"] Kalurineiud lähevad naiste tantsupeole. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sel nädalavahetusel peavad naisrühmad Jõgeval kolmandat naiste tantsupidu, Läänemaalt sõidab peole viis rühma. Tavaliselt iga kahe aasta järel toimuvat naiste tantsupidu on tulnud kaua oodata, sest koroonapiirangute tõttu on pidu kahel korral edasi lükatud. Läänemaalt sõidavad reede varahommikul Jõgevale Ulrika Graubergi juhendatav rühm Kalurineiud Haapsalust, Lea Tedre Ritsikad ja Pastlapaelujad Ristilt, Kullakesed Kullamaalt ning Varje Paaliste käe all tantsivad Oru Marid Orult. „Kõik need rühmad on naiste tantsupeol kolmandat korda,” ütles Läänemaa rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. Üle Eesti sõidab Jõgevale kokku 347 tantsurühma enam kui 4000 tantsijaga. Päris kõik soovijad peole ei pääsenudki – soovi avaldas 383 tantsurühma.

Läänemaa tantsijad saavad taas platsile

[caption id="attachment_362240" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa tantsupidu 2019. Arvo Tarmula[/caption] Pärast kahte koroona-aastat saavad Läänemaa tantsijad taas pidada maakonna tantsupidu. Haapsalus 28. mail peetav tantsupidu kannab pealkirja „Kohtumisrõõm”. Peo repertuaar on paigas, kuid rongkäigu marsuut on veel täpsustamisel. Läänemaa rahvakultuurijuhi Marju Viitmaa sõnul tuleb tänavune tantsupidu traditsiooniline ja väga keerulist repertuaari kavva pole võetud. „Me ei kavatse näidata, mida me kõike teha suudame, vaid nagu peo pealkiri ütleb, et me tuleksime pärast keerulisi aegu tantsumurule kokku. See olekski meie esimene kokkusaamine pärast kahte aastat,” ütles Viitmaa. Tantsupeol saavad kokku rühmad lasteaialastest memmedeni. Sel aastal on kampa võetud ka laste võimlemisrühmad. „Pidu on pühendatud ka rahvatantsujuhile Heljo Talmetile, kelle sünnist möödub sügisel sada aastat,” ütles Viitmaa. Peo kavas on ka Talmeti loodud tantse. Nagu tavaliselt, oodatakse tantsupeole 700–800 tantsijat, kuid Viitmaa sõnul on tänavu korralduses mõned erandid. „Oleme kokku leppinud, et pole tähtis, et rüh

Kaua koorijuhid jaksavad ehk hobi korras laulupeole

[caption id="attachment_288197" align="alignnone" width="2000"] Naiskoori Kaasike dirigent Sirje Kaasik on käinud alates 1982. aastast koorijuhina kõikidel laulupidudel. Foto Arvo Tarmula[/caption] „Teen, kuni jaksan. Kui enam ei jaksa, siis enam ei tee,” ohkab teenekas dirigent Sirje Kaasik Haapsalu muusikakooli õpetajate toas enne kooriproovi algust. Mõne minuti pärast seisab ta juba Kaasikese koori ees, silmad säramas ja rõõmus nägu ees. Naised laulavad hääli lahti. On neljapäev, 14. november. Kell on seitse õhtul. Akna taga ladistab troostitut sügisvihma. Ees ootab kaks tundi proovi. Kaasik on üks neid, kellel püsivad laulupeod, mille üle eestlased on lõpmata uhked. Läinud suvel viis ta Tallinnasse laulupeole kolm koori – Kaasikese, Haapsalu toomkoori ja Uuemõisa mudilaskoori. Kaasiku palk selle eest on sadakond eurot kuus – maksavad koori liikmed ja kogudus ning Uuemõisa kool.