Suurpõgenemise 75. aastapäeva meenutamine Haapsalus jätkus eile õhtul Haapsalu toomkirikus, kus esitleti Rannarootsi muuseumi tikitud rannavaiba järge.
2002. aastal valminud rannavaip on 20 meetri pikkune tikitud vapi, mis jutustab rannarootslaste sajandite pikkusest ajaloost Eestist. Nüüd on tikitakse vaibale veel viie meetri pikkune järg, mis jaguneb kaheks: üks pool räägib rannarootslaste saatusest Eestis pärast 1944. aastat ja teine pool Rootsi jõudnute elust.
Vaiba on kavandanud Rannarootsi muuseumi teadur Jorma Friberg ja sündmused, mis vaibale jõuavad on välja valinud eestirootslased ise. Kumbagi vaiba poolt tikitakse paralleelselt – Eestis teevad seda Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed, Rootsis seal elavad eestirootslased.
Toomirikus olid reede õhtul väljas mõlemad tikitavad vaibaosad ning tutvustati ka neid, kes ühel või teisel pool Läänemerd tikkimisega ametis.
Fotod Arvo Tarmula
kes pögenesid sooviks eestlasena lugeda, aga mitte rannarootslastest.
mis kirikul selle kõigega asja on