Mükoloog Tõnu Ploompuu sõnul võis varem pidada heaks saagiks, kui leidis päevas kaks kuni kolm valkja sametkõrgese pesakonda. Nüüd on valkjat sametkõrgest hulgi nagu seeni heal seeneaastal. „Metsaradu mööda käies saab korvi täis,” ütles Ploompuu.
Valkjas sametkõrges kasvab lehtpuude surnud juurtel. Sobilikud puud on sarapuu, saar, kask, jalakas, vaher, tamm ja haab. Seene vohamist on soodustanud metsaraied. Seen hakkab raiesmikel kasvama umbes kolm aastat pärast raiet, sest kõigepealt peavad puu juured surema ja seejärel peab seeneniidistik piisavalt suureks kasvama.
Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Norras ja Rootsis on seen kantud punasesse raamatusse ehk ohustatud liikide nimistusse.
Ploompuu sõnul on tegemist hea söögiseenega. „Taevani ei kiida, aga hea seene maitsega,” ütles Ploompuu.
Kupatada pole valkjat sametkõrgest vaja, piisab pannil praadimisest.
