Eesti eestvedamisel kogunevad Maailmakoristuspäeval 21. septembril taas miljonid inimesed üle ilma, et üheskoos oma kodupaigad puhtaks kraamida.Tänavu ei ole konkreetseid koristuspaiku, vaid inimesi kutsutakse üles teele jäävat prügi üles korjama.
Tänavu võtab koristuspäevast osa vähemalt 150 riiki, igas riigis on ideaaleesmärgiks kaasata minimaalselt viis protsenti elanikkonnast.
„Maailmas on kaks suurt katastroofi, mis meie elukeskkonda hävitavad – kliimasoojenemine ja elurikkuse kadu. Me peame kõik koos endale ütlema, et vanaviisi enam ei saa! Ja leidma uue elustiili,“ tõdes Eesti Maailmakoristuspäeva eestvedaja Mart Normet. „Koristamine on vähim, mis me teha saame, aga see on esimene asi, mida me tegema peame!”
Normet tõdes, et eks iga muutus saab alata üksnes iseendast, tuleb vaid hakata probleemi teadvustama ning oma mõtetes sellele tähelepanu juhtima. „Meie eestlastena oleme maailmas kui eestkõnelejad ja suunanäitajad – pioneerid! Me oleme erilised!“ õhkab Eesti koristuse eestvedaja ning lisab, et Maailmakoristuspäev on ainus päev kogu planeedil, mil miljonid inimesed maailma eri nurkades tulevad selleks välja, et teha koos midagi head. „Just selline koostegemine ongi ainus võimalus, kuidas midagi reaalselt muuta,“ kutsub Mart Normet ka kõiki eestlasi astuma 21. septembril õue ning enda jaoks armsaid paiku puhtaks kraamima.
Maailmakoristuspäevale koristama saab registreerida maailmakoristus.ee kodulehel.
Kogu ettevõtmise sihiks on lisaks prügi koristamisele juhtida tähelepanu globaalsele prügiprobleemile ning innustada erinevaid sektoreid leidma ühiselt lahendusi. Eelmise aasta suurima osalejate arvuga riik Indoneesia, kus oli 7,6 miljonit osalejat, on võtnud endale eesmärgiks sel aastal kaasata vähemalt 15 miljonit inimest. “Kuna Indoneerias on ligi 17 500 saart ja 265 miljonit inimest, on nende jaoks kindlasti üks suurim väljakutse üha kasvavas tarbimisühiskonnas üles ehitada korralik prügikäitlussüsteem ja seda ka efektiivsena hoida,” selgitabs üleilmse organisatsiooni MTÜ Let’s Do It World president Heidi Solba.
„Prügi on globaalne probleem ja see mõjutab kõiki inimesi maailmas. Prügi ei tunne riigipiire. Meile võib tunduda, et me ei näe seda prügi igapäevaselt kuigivõrd palju, aga tegelikult see mure maailmas kasvab iga päevaga,“ sõnas Solba ning lisab, et aastaks 2020 on organisatsioon endale seadnud küllaltki ambitsioonika eesmärgi – kaasata Maailmakoristuspäeva 70 miljonit inimest. „Piltlikult öeldes me elame ju kõik ühel ja samal pallil. Me elame samas keskkonnas, prügiprobleem puudutab absoluutselt kõiki üle maakera – nii Jõhvi vanapapit siin Eestis kui ka koolilast Bali saarel Indoneesias,“ rõhutas globaalse liikumise eestvedaja.
Sel aastal tasub silma peal hoida ka Ladina-Ameerika riikidel, kus El Salvadoris läbiviidud Lets Do It World liidriakadeemia andis tugeva tõuke vabaühendustele oma riikide koristamisega alustamisele. Samuti on üha enam hakanud Maailmakoristuspäevaga liituma näiteks väikesaared, kes on just kõige enam prügiprobleemist mõjutatud, peamiselt Okeaania ning Kariibi mere saared.
MTÜ Let’s Do It World tegevjuht Anneli Ohvril ütles, et on ka riike, kes sel aastal koristuspäeva vahele jätavad ning kes keskenduvad juba 2020. aasta koristusele, näiteks Kreeka, Portugal ja Armeenia. Kuna Maailmakorsituspäeva kampaaniad nõuavad palju ressursse, nii inimesi kui panustamist, on mõned riigid otsustanud hoopis 2020. aastal suurema panusega välja tulla. Nendes riikides on Lets Do It Worldil toimivad tiimid.
Pärast eelmise aasta Maailmakoristuspäeva sündis Eestis üks maailma suurimaid keskkonnaorganisatsioone – MTÜ Lets Do It World, mis loodi koristuspäeva korraldanud ühenduste poolt üle ilma. Lets Do It World organisatsiooni igapäevane juhtimine käib peakorterist, mis asub Eestis. Organisatsiooni president Heidi Solba on töötanud Teeme Ära rahvusvahelise võrgustiku loomisega viimased neli aastat.
Maailmakoristus on roteeruv projekt ning iga aasta veab seda eest erinev riik, selleks et tõsta projekti nähtavust ja tunnustada riike nende edusammude eest. Tänavuse maailmakoristuse turunduskampaaniat veab Kosovo, eelmise aasta edukaim tiim, kes suutis oma riigis koristama tuua kümme protsenti elanikest.
Maailmakoristuse Eestis peakorteri toimimist toetavad Pocosys, Pipedrive, Dagcoin, Europark, Hydroscand, Meedius, Sorainen ja Ösel Foods. Samuti on ettevõtmisele õla alla pannud Agenda PR, Zavod BBDO ning mitmed teised vabatahtlikud ja toetajad.
Maailmakoristuspäev tõi möödunud aasta 15. septembril kodudest välja 17 miljonit inimest üle maakera, aktsioonist võttis osa 158 riiki. Maailmakoristuspäev on ajaloo suurim kodanikualgatus, mis on alguse saanud Eestist ja mida juhitakse Eestist. Tuleval aastal panevad seljad kokku Maailmakoristuspäev ja planeedi teine suur keskkonnaliikumine Maa Päev – 2020. aasta avapauk maailma kraamimisele antakse aprillis, koristamine kulmineerub aga Maailmakoristuspäevaga septembri kolmandal nädalavahetusel.
