Keskkonnainspektsiooni nõuniku Leili Tuule sõnul sisaldab Lääne Elu artikkel “Masuudireostus ohustab Kasari jõge ja Matsalu lahte” alusetuid etteheiteid, justkui poleks keskkonnainspektsioon juunikuus laekunud reostusteatele piisava kiirusega reageerinud ja kahe kuu jooksul reostuspaigas midagi ette võtnud.
Lääne Elu avaldab kommentaari muutmata kujul.
Vald tegeleb jääkreostuse likvideerimise korraldamisega ja vahetut ohtu Matsalu rahvuspargile praegu ei ole.
Reostus Läänemaal Kullamaa lähistel asuvas Silla külas tuli ilmsiks tänavu juunis, kui kraavi süvendamisel hakkas kraavipõhjast masuuti välja imbuma. Enne seda olid kahtlused ja oletused, millega teavitaja oli tema enda sõnul pöördunud valla ja keskkonnaameti poole.
Keskkonnainspektsioonile (KKI) laekus 17. juunil kell 16.22 järgmine kaebus: Lääne-Nigula vallas Silla külas Lehiste talu maadel kraavi süvendamisel tuleb kahtlast masuuti, isik soovib KKI spetsialiste vaatama.
Inspektorid võtsid teavitajaga ühendust ja täpsustasid olukorda. Teavitaja ütles, et midagi sealt liikuma ei hakka, ja kui inspektorid teatasid, et nad tulevad 19. juunil, vastas teavitaja, et teda ennast siis seal ei ole. Seega kirjeldus teate edastamisest ja reageeringust ei vasta tõele.
19. juunil käis keskkonnainspektsioon kohapeal olukorda kontrollimas. Kohapeal tuvastati, et süvendatud kraavi põhjas on näha tumedaid viirge ja kraavikaldal oli tunda naftasaadusele iseloomulikku lõhna. Reostuskoldest suunaga Liivi jõe poole oli umbes 124 meetri pikkusel lõigul näha veepinnal õlilaike. Õlilaigud olid kogunenud kraavis olevate okste taha, Liivi jões reostust ei tuvastatud. Inspektorid kutsusid kohe kohale ka päästjad, et tõkestada võimaliku naftasaaduse edasiliikumist. Päästeamet paigaldas kraavi Liivi jõkke suubumise kohta poomi.
Lokaliseerimistööde käigus selgus, et reostuskoldeks on savisse imbunud naftasaadus. Naftasaaduse edasise leviku tõkestamiseks tehti kraavi põhja savist vall, mis pidas vastu kuni praeguste tugevate hoovihmadeni.
Kuna naftasaadus on segunenud pinnasega ja tahkes olekus, siis suuremaks reostuse edasiliikumiseks ohtu ei ole. Vihmavesi peseb küll kallastelt kraavi õhukese naftasaaduse kihi, aga selle edasiliikumise takistamiseks on reostustõrjepoom.
Tegu on jääkreostusobjektiga, st kunagi kolhoosiaegsete masuudimahutite ümbruses tekkinud reostusega (mahutid ise on juba varem likvideeritud). Taolisi jääkreostusobjekte on Eestis paraku üsna palju ja nende likvideerimine võtabki aega. Kuna see on kulukas ettevõtmine, siis maaomanikud seda ise ei suuda korraldada ja riik toetab rahaliselt.
Kõne all olev reostus asub kolmel maaüksusel ja seetõttu on mõistlik, et vald võttis korraldamise enda peale. Vallal on võimalik taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt vastavat toetust, eraisikul sellist võimalust ei ole. Enne aga kui asuda koristama, peab teadma, kui suurel alal ja kus reostus täpsemalt asub. Selleks tuleb läbi viia uuringud ja uuringute tellimisega vald praegu tegeleb. Kui hakata uisapäisa kaevama ja reostust likvideerima, võib see hoopis kahju teha. Savikihi all on paas ja kui reostus pääseb paekihtide vahele, võib see jõuda inimeste kaevudesse.
Praegu on reostus savikihtide vahel ja niisama see edasi ei liigu. Seega mingit äkkreostust, mille puhul käivitub päästesündmus, ei ole.
Kohalik omavalitsus tegeleb jääkreostuse likvideerimisega ja loodetavasti saab asi korda, ehkki see võtab uuringute läbiviimise ja rahataotluse tõttu aega.
Keskkonnainspektsioon jääkreostuste likvideerimist ei korralda, küll aga oleme valmis oma teadmisi ja infot vallaga jagama. Kindlasti jälgime olukorda ja kui peaks tekkima vahetu reostuse oht, võetakse selle ärahoidmiseks vajalikud sammud.
