42

Vilja Kiisler: reedetud riik

Lääne Elu

info@le.ee

TALLINN, EESTI : 13.09.2018 Otse Postimehest. Külaline Ilmar Raag ja saatejuht Vilja Kiisler. Broadcast from Postimees, Ilmar Raag. lt/: Foto: LIIS TREIMANN
Foto: LIIS TREIMANN

Vilja Kiisler

kolumnist

Peaminister Jüri Ratas on lasknud riiki pöörata päevast päeva, reetes aluspõhja, millele taasiseseisvunud Eesti end rajas.

Täiskuu-aegne poliitetendus käpardministrite esituses oleks võinud olla koomiline, kui ta poleks olnud traagiline. Ehe ilukirjanduslik aines põrutavate elementidega, üks hullem ja jaburam kui teine, ainult et juhtus see kõik päriselt meie oma riigiga, mitte mõnes väljamõeldises.

Iseasi, kuivõrd meil veel on seda oma riiki. Niivõrd, kui ta veel on, on ta juba pöördes. Pööramisel. Pööratud. Ärapööranud alates ajast, mil pöörased pääsesid valitsusse. Jüri Ratas tõi nad, sest ta tahtis tingimata peaminister olla.

Nüüd on Eesti riigist saanud mänguasi. Nagu punane mänguauto Martin Helme suvekodus tehtud pildil, mis pidi avalikkuses lõpetama politseijuht Elmar Vaheri ametist kangutamise skandaali. Vähe tähelepanu sai pildi tegemise koht: peaminister ei kutsunud Helmeid mitte enda juurde vaibale, vaid läks juttu ajama nende territooriumile. Jõuvahekorrad paigas.

See mänguauto meenutab mulle nukke ja karusid, mis pannakse nende uudiste juurde, mis räägivad laste kallal toime pandud kurjadest tegudest. Teisalt paistab see riigi sümbolina valitsuse liikmete jalge ees. Mänguauto katkitegemiseks ei ole isegi jõudu vaja. Ja kui me räägime jõust, ei pea me alati silmas füüsilist jõudu.

Eesti riigist säärasena, nagu me oleme seda tundnud taasiseseisvumisest peale, pole järel enam palju. Aluspõhi, millele see riik tugines, ei kehti enam, selle asemel on tühjus, vaakum. Printsiibid ja väärtused, mis teda kandsid, on purustatud, kuigi peaminister kinnitab, et nad kehtivad. Aga nad ei kehti. Peaminister kinnitab, et meil on õigusriik, aga ei ole ju. Õigusriigis ei vallandata inimesi nii, nagu Helmed Vaherist lahti saada püüdsid. Ükski seadus ei luba seda. Kas keegi on kuulnud, et keegi oleks selle teo asjus mõne menetluse algatanud?

Mitte ühe konkreetse teoga ei pühita riiki kuristikku, vaid samm-sammult lükates. See on hääletu kukkumine, langemine käib aeg luubis, nagu filmis või teleekraanil. Sellest, et põhi on käes, ei pruugi vajudes aru saadagi, sest kuni kõik on veel elus, tahab igamees uskuda, et see ongi elu.

Formaalselt on sel riigil veel ka valitsus, kuigi ühegi ratsionaalse tunnuse järgi see valitsuseks ei kvalifitseeru. Nn süvariigiga võitlust pidav seltskond võitleb päriselt riigi enda, selle alusmüüri vastu. Varjamatult, halastamatult, ühemõtteliselt. Seni on ta võitnud kõik võitlused. Ka viimatise, kuigi paista võib vastupidi. Nad jäid valitsusse, mitte ei lennanud sealt. Ajakirjandus võib Helmetele kui tahes mitut ust näidata, Ratas mitte.

Avalikkus võib seada järgmisi unenäolisi piiriposte – nüüd on selleks sügisene majandusprognoos ja eeldatav avastus, et raha valimislubaduste elluviimiseks ei ole. Muide, raha ei ole kunagi olnud. Seda leitakse riigieelarvest ainult ühest taskust teise tõstes, ja lõpuks, prognoos on ainult prognoos. Arvuvirvendus paberil, mida võib eirata nagu kõike muud, mida on seni eiratud, väänatud, pööratud, tühistatud, allavett lastud.

Kui keegi jäi uskuma vahepeal lendu lastud kuulujuttu, et oravatel on Keskerakonnaga kohe-kohe uus valitsus koos, siis nüüdseks on selge, et see oli samasugune unistus nagu too kunagine, et Edgar Savisaar poliitikast lahkub. Ta ei lahkunud, ta jäi lihtsalt kõrvale. Tuli Jüri Ratas, Savisaare truu õpilane, kes solidariseerub EKREga muu hulgas ka kõrvalejäetuse pinnalt. Savisaar mõistis oma erakonna pikkadeks aastateks opositsiooni ja Reformierakond püsis võimu juures 17 aastat. Ratase ja Helmete üks ühine siht peale muude on oravatele tagasi teha. Parimalt samas mõõtkavas.

Huvitavam, kui arutleda selle üle, kui suur võib olla võimu gravitatsiooniline tõmme, on ehk küsimus, mis keelt Ratas ikkagi nendega omavahel räägib. Avalikkuses ei kõnele EKRE ju siinmail senimaani tuntud poliitilisi dialekte, neil on oma: loogika- ja argumentatsioonivaba plirts-plärts. Aga teisalt, küllap oli selle keele eelkäija Ratasele tuntud juba Keskerakonnas. Ehk õppis ta meistritelt, Savisaarelt endalt. Tasapisi on laiem avalikkuski EKRE keelega harjuma hakanud, nõnda nagu mõnda aega võõras riigis viibides hakkad aru saama keelest, mida enne ei mõistnud. Ent kui inimkeelte puhul on lootust, et kõneldaval jutul on mõte sees ja jutt seostatud, siis poliitkeeltega on teine lugu.

Muide, just sõnadega pööratakse riiki. Riigipööre toimub iga päev, kuigi sõjavägi pole tänavatel ja verd ei valata. Sõnadest on saanud teod, kuigi ka sõnad on teod, on alati olnud. Selles kaheldakse viimasel ajal. EKRE-le sobivalt. Ajakirjanduski kahtleb, kuigi ta ise töötab sõnaga. Ta ei peaks. Tuimus sõna suhtes teeb riigi pööramise võimalikuks.

„Kui riik reedab mind / kas mina siis endiselt ustav,” küsis luuletaja Triin Soomets Vikerkaares (6/2019). Teksti tundev lugeja teab, et vastus on ei. See ei ole võimalik. Aga kui riik reedab end, mis siis?

Seni oleme riigireeturiteks pidanud neid, kes müüvad Eesti riigi saladusi võõrastele eriteenistustele. Kuidas aga nimetada inimesi, kes juhivad end reetnud riiki?

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
tomm
tomm

“Üli-ajakirjanik” järjekordselt räuskamas.

Kelle poolt
Kelle poolt

Ikka reformikate ja Viljade.

Emotsionaalselt ülesköetud naine
Emotsionaalselt ülesköetud naine

Natuke liiga hüsteeriline. Lollide jaoks, nagu mina, oleks võinud tuua paar näidet reetmise kohta. Kas see, et siseminister tahtis politseiülemat vallandada, on reetmine? Ok märk on reetmine? Liig piltlik sõnakasutus on reetmine? Riigireetmine on minu arust midagi muud.

Pensionär
Pensionär

Ei hakka lugema, mida Kiisler seal kirjutab. Aga riik on reedetud tõesti. Reetmine algas siis kui Eesti Kongress läks kokkuleppele Ülemnõukoguga. Saavutatu sisuliselt mängiti maha.

to: Pensionär
to: Pensionär

Alternatiiv olnuks eestlastevaheline kodusõda. Hullem, kui Abhaasias ja Moldaavias 1991-93 toimus. Ainult Kreml oleks sellisest poliitilisest jäikusest võitnud ja Eesti Kongress oleks ennast täiesti nurka mängunud. Oma riigist näinuks me sel juhul ainult und. Kongress tegi, mida vastutustundlikud poliitikud pididki tegema.
Mõistust on vaja, pensionär! Mitte seniilseid emotsioone.

Aivar
Aivar

Vilja, oled nii vana , hirmus, väsinud, sest karma kehtib igal ajal ja ka sinu suhtes!

Hannes
Hannes

Hästi kirjutatud!

eesti mees
eesti mees

Äärmiselt rumalalt kirjutatud.

Endel
Endel

Vilja Kiisleril on agoonia.

nonii
nonii

Pole hullu, mõned on lihtsalt sellise suure inertsiga, et ei saa pidama. Head pidamist tänasel päeval sellistele!

ravitseja
ravitseja

ega viljal pidamist polegi

nonii
nonii

Ära sa ütle, tundub et hakkab pidama. Loe intervjuud Kajaga. Tuuled muutuvad, viljapead ikka allatuult kaldu.

Sass
Sass

Issand, kui tobe ja lapsik jutt. Kas proual
on olnud hääletu kukkumine pea peale?
Ainult üks tõene koht, Ratase ja Helmede
üks ühine siht on oravatele tagasi teha,
olla valitsuses 17 aastat. Ja rohkemgi veel
ja olla seal oma rahva eest väljas,
oma rahvaga koos, mida oravad ei olnud.
Head Taasiseseisvumispäeva meile!

Tiiu
Tiiu

No paistab jah, et Kiisleril ja Triin Soometsal kodus omavahel muud suurt jutu teemat ei ole kui see, kuidas neid reedetud on.
Jääb mulje, et autor kooskõlastab oma lood ka Ilvesega. On kuidagi ühel lainel selle sajatamisega.

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)
“See on hääletu kukkumine”? Sellest reast piisab mõistmaks kuis autor laseb emotsioonidel voolata ja igasuguse loogika alla neelata. Hääletu oli pigem see eelmine minek mööda laia sillutatud teed…Nüüd on kisa ja nn ütlemisi mõlemalt poolt rohkem kui küll. Ekre tõusis tänu neile kes ei uskunud enam, et laia tee lõpus valgust koidaks. Kes nägid, et päris väärtused asuvad kitsama ja käärulisema raja ääres, aga me oleme laiamisega nad unustanud. Nüüd on vast tõesti nende põhimureks saamas Helmete taltsutamine, sest võim tõesti rikub. Ehk ei riku vaid neid kellel võimed, aga võimule ei taha. Kas niisuguseid praegu poliitikas on? Ekre liikmed… Loe rohkem »
wpDiscuz