Haapsalu pitsipäev toob kudujad tänavale

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Haapsalu pitsikeskuse juht Mirje Sims. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu pitsikeskuse juht Mirje Sims. Foto: Arvo Tarmula

Pühapäeval kogunevad sajad käsitöömeistrid Haapsalus taas suurele käsitööpeole, kus saab kudumisõpetust ja lõnga ning panna proovile oma võimeid.

Pitsipäeva selle nimetuse all korraldab Haapsalu pitsikeskus juba kaheksandat aastat. Esimest korda juhtus see 2012. aasta augustis, mil pitsi kooti Haapsalu promenaadil. Millegipärast on just see kaheksa aasta tagune käsitööpidu Haapsalu pitsikeskuse perenaisele Mirje Simsile kõige ilusamana meelde jäänud. „Eks esimene ole ikka esimene. Muljed on erksamad,” ütles Sims.

Haapsalu pitsimeitstrite suvised kokkusaamised on aga palju vanemad kui napp kaheksa aastat. 1997. aasta 16. augustil koguneti esimest korda rätipäeval, mis hiljem muutus sallipäevaks, aga vahele ei ole sellest ajast peale jäänud ükski suvi – 22 aastat on augustis tuldud toast välja linlaste silme alla Haapsalu pitsi kuduma.

Haapsalu pitsikeskuse avamisest peale on pitsipäeva peetud seal ja Mihkli pargis, mis asub keskuse vastas. Kuigi aastatega on programm paika loksunud, pakutakse iga kord ka midagi uut, seekord trükisooja raamatut – Saara kirjastus on nimelt välja andnud Haapsalu vanima ja kogenuma käsitöömeistri Linda Elgase „Linda rätid”. Raamatu esimene trükk ilmus 18 aastat tagasi pealkirja all „Haapsalu rätikud”. Sellest on saanud tõeline defitsiit ja nüüd uuesti väljaantuna on see ka palju uhkem ja sisukam. „Kudusime ülespildistamiseks kõik 20 rätti uuesti,” ütles Sims. Raamatul on kõvad kaaned, mustrid on korrigeeritud, põhjalikumalt kirjeldatud ja suuremad. „Et ka vähem vilunud kuduja aru saaks,” ütles Sims.

Pitsipäeva lahutamatu osa on võistukudumine, kus vilunud meistrid võtavad mõõtu ja panevad oma võimed proovile. Igaks suveks luuakse uus muster, mida mitte ükski võistleja ei tunne. Simsi sõnul on kudujate tase nii kõrge, et tavalisest mustrist ei piisa juba ammu – tuleb luua uus ja nipiga. Seekordse mustri loojad on käsitöömeitrid Aime Edasi ja Siiri Reimann. Registreerida saab kohapeal, samuti saab kohapealt vardad, kui endal pole kaasas. Oma lõnga kasutada ei tohi. „See on selleks, et ühel poleks kehvem ja teisel parem lõng,” ütles Sims.

Iga-aastast ühiskudumist, kus on osalenud sadu käsitöölisi, tänavu välja kuulutatud ei ole. See aga ei tähenda, et see ära jääks. „Loodan, et ühiskudumine on saanud nii loomulikuks, et eraldi välja kuulutada ei ole enam vaja,” ütles Sims.

Kuigi pitsipäevale tullakse ka niisama huvi pärast ringi vaatama, on see eelkõige kudujate endi pidu – tulevad lõnga- ja vardamüüjad, mitte käsitöömüüjad. „Et just kudujail endal oleks, mida valida ja varusid täiendada,” ütles Sims. Tuleb ka lõngavahetuspunkt, kust saab ilma rahata võtta lõnga, mis on kellelgi kodus üle jäänud. „Kui lõng on korralik, siis ei saa seda ju ära visata,” märkis Sims. Mõnel aastal on lõngavahetuspunkt tühjaks saanud juba enne pitsipäeva ametlikku algust. „Kes ees, see mees,” ütles Sims.

Pitsipäev on hea koht, kus teiste meistrite töö, mõtete ja nippidega tutvuda. Kavas on moedemonstratsioon – pitside näitamine – ja käsitöömeister Ulve Kangro loeng pitside hooldamisest. Tradistioonilises mõttes töötubasid pole. Meistrid tulevad, koovad seda, mis neil parasjagu käsil on, näitavad oma tööd ja vastavad küsimustele. Tutvuda saab iiri, seto ja nõelpitsiga. „Pitsipäev on ideede ja kontaktide vahetus,” ütles Sims.

Öökudujaid ootab pitsikeskus aga juba homme õhtul kell kümme. See on üks traditsioonilisi pitsipäeva ettevõtmisi, kus meistrid tulevad kokku ja koovad suveöös valget Haapsalu pitsi. „Tavaliselt panen uksed viimase öökuduja järelt kinni kell pool kolm öösel,” ütles Sims. Üks viimaseid öökudujaid on alati olnud tänavu 91aastaseks saanud Elgas.


Haapsalu sallist saab film

Teisipäeval võeti Haapsalu pitsikeskuses üles kõik Haapsalu salli tegemise etapid.

Sellest valmib viie minuti pikkune klipp. „Sõidame Eestis ringi ja salvestame erinevaid käsitöötehnikaid,” ütles Liis Burk Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidust.

Läänemaalt on Haapsalu sall ainus, mis filmiks saab. Kokku valmib 15 klippi, näiteks filmilõik naha parkimisest, puutööst, Muhu tikandist ja ka korvipunumisest.

„Inimesed kaugenevad käsitööst, isegi naela seina löömine on juba haruldane. Kodudes pole enam niiti-nõelagi,” ütles Burk.

Klippe näeb esimest korda novembris peetaval mardilaadal Tallinnas, need laetakse üles ka internetti.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments