1. juulil avatakse kalastuskaartide müük vähipüügiks. Olgugi et enamikus maakondades on püügivõimalused piirarvuvabad, leidub kohti, kus vähipüük on sel hooajal keelatud. Üks selline paik on Hiiumaa.
“Hiiumaa vähivaru tänavu püüki ei võimalda. Samal põhjusel on püük keelatud ka Saaremaal Karujärves,” selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.
2019. aastal on keelatud Pärnumaal vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. “Vähipüük keelatakse nois veekogudes, sest katsepüükide käigus on saadud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki, ogapõskset vähki. Võõrliigi leviku takistamiseks keeld kehtestataksegi,” lisas Tuus.
Ühe kõige olulisema muudatusena vähipüügi juures tuleb püüdjatel arvestada, et alates käesolevast aastast on vähipüügile kehtestatud isendipõhine väljapüügi piirang. Kalastajatel on lubatud ühe kalastuskaardi alusel püüda kuni 100 mõõdulist vähki ühes ööpäevas.
Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist kuni laka (karvakeste) lõpuni on 11 cm, väiksemad jõevähid tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi. Kui tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust teavitada esimesel võimalusel keskkonnaametit.
Sarnaselt varasematele aastatele algab 1. juulil kell 9.00 kalastuskaartide taotlemine jõevähi püügiks veebiportaali www.pilet.ee kaudu ja keskkonnaameti regionaalsetes kontorites.
