Lääne Elu uuris kohalikelt omavalitsusjuhtidelt, mida nad arvavad sündivast võimuliidust.
„Mis siin ikka arvata, vaatame kõigepealt ära, mis sinna kolitsioonilepingusse kirja saab. Siis saab alles arvamust avaldada,” ütles Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets. „Mul ei ole allergiaid ühegi erakonna vastu. Küsimus on lihtsalt selles, mis kokkulepped saavutatakse.”
Kolmikliidu ühise joonena toob Pikkmets välja regionaalpoliitika. „Maaelu ja väikse rahvaarvuga omavalitsuste toetamine, tähelepanu all hoidmine ja regionaalpoliitika, oleks lootuseks sellele võimalikule koalitsioonile. Seni on nii Keskerakond, Isamaa kui ka EKRE välja käinud, et elu väljaspool Harjumaad võiks ikkagi ka olla,” ütles Pikkmets.
Ühe huvitavama kokkuleppena ootab Pikkmets, millisele kokkuleppele jõutakse Rail Baltica osas. „Siin on olnud seisukohad erinevad nendel võimalikel partneritel. Jällegi küsimus kokkuleppes, kuidas kokku lepitakse. Seda me näeme alles siis kui koalitsioonilepe on mingil moel valmis saanud ja mingil moel avalikustatud,” ütles Pikkmets.
Olulisemate asjadena toob Pikkmets välja kohalike omavalitsuste tugevdamise. „Et siin kohapeal oma elu korraldusele rohkem otsustust õigust omada ja teisipidi ka vahendeid selleks omada. See on see teema, mille ilmselgelt tulevane koalitsioon võiks võtta plaaniks,” ütles Pikkmets.
Teise olulise teemana tõi Pikkmets välja kohalikud teed ja kiire internetivõrgu. „See on oluline teema ja siia tuleb lisavahendeid anda, kui me tahame, et väljaspool keskusi elu säiliks, siis peab olema tänapäevane kiire internet kättesaadav,” ütles Pikkmets.
Samuti huvitab Pikkmetsa, mida otsustatakse haridusvõrgu osas. „Kas siin osas tuleb muutusi, kui seni on olnud suund riigigümnaasiumide poole, kas sellega minnakse edasi ja laiendatakse hoopis või pööratakse siin miskit ümber. Ütleme ausalt, et minu jaoks ei mängi rolli, kes seda kooli peab – kas on riigigümnaasium või omavalituse gümnaasium. Oluline on see, et see teenus oleks kättesaadav ja Lihula gümnaasiumi suhtes vaadates, et tulevik oleks selge. Ma ei näe erilisi eelisi kummalgi. Oluline on, et õpetajad oleksid olemas ja haridus kättesaadav ja inimesed ei pea sõitma iga päev või omama kinnisvara Haapsalus või Pärnus, et saada keskharidus kätte,” ütles Pikkmets.
Pikkmets ütles, et kõige lihtsam koalitsioon oleks olnud Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon. „Et see kõige eelistatum oleks olnud, seda ma ei ütle. Võtame viimasest paarikümnest aastast, kus meil polegi ühtegi valitsust, mis neli aastat püsinud oleks ja nende valitsuste ühine nimetaja on olnud Reformierakond. Selles osas kaksikliit ei oleks tekitanud kindlustunnet, et see oleks püsiv. Teistpidi jälle võttes, mis siin salata, EKRE tegi ju väga kõva tulemuse. Ja siis tulebki anda sellele erakonnale võimalus oma poliitikat ellu viia. Valimistel saavutati kolmas tulemus ja märkimisväärne hulk inimesi nende programmi ju toetas. Siin ma iseenesest näen, et sellel asjal on jumet küll. Muidugi on huvitavaks asjaoluks see, et täna valimistel neljanda tulemuse teinud erakond otsustab koalitsiooni. See on omapärane, mida varasemalt ei ole ei tule küll ette, et pärast valimisi oleks nii juhtunud, et neljas erakond otsustab, milline koaalitsioon peaks tulema. See ongi demokraatia võlu,” ütles Pikkmets.
