Meeldib tänases lehes Egon Erkmanni kirjutis, milles ta julgeb avaldada oma arvamust linna mõiste kohta, kirjutas Helle Esko Lääne Elule saadetud repliigis.
Olen temaga samal arvamusel. See niinimetatud Haapsalu suurlinn, mis neelas alla Ridala valla, ei ole tegelikult mingi linn. Olen sellisel arvamusel olnud kogu aeg. Pole midagi parata kui riigikogulastel tuleb mõistusest puudu ja võtavad sellised imelikud otsused vastu. Seda ei pea kogu ülejäänud rahvas taluma. Rääkimata sellest, et rahvast jääb järjest vähemaks, siis oleks tore kui Haapsalu linn suudaks püsida oma vanades piirideski.
See praegune suurlinn on ju täiesti naerualune. Pole seal võsas näinud seni mingit linna.
Helle Esko
pole linnas või maas, vaid oskuses sellel territooriumil administreerida, Helsingi on samuti suurlinn koos oma eeslinnadega ja tuleb toime. meil kahjuks see Pearu mentaliteet valdavalt
“Pole midagi parata kui riigikogulastel tuleb mõistusest puudu ja võtavad sellised imelikud otsused vastu.”
Selline linna nime kandva moodustise otsus võeti siiski vastu siinsamas Läänemaal, mitte kusagil kaugemal.
Igal linnal maad kuhu laieneda. Lähemad meile Helsinki, Stukholm jne jne. Aga igal inimesel on õigus oma nägemusele. Kunagi lõppes linna hoonestus praeguse veetorni kohal. Edasi olid “õpetaja põllud” tapamaja ja üksikud majad põldude ja heinamaade vahel. Mõtleks äkki ettenägevalt, positiivselt…
See võsa ei oma ju tähtsustki. Loeb lihtsalt haldusterritoorium ja rahvahulk ning tihedus sellel.
Linn on tõesti eelkõige asustustihedusega seotud mõiste, kuid seal sees võib olla ka asustamata või hõredalt asustatud piirkondi. Keegi ju ei arva, et Nõmme mets või Lasnamäe võsased lagedad ei ole linn? Eelkõige peaks linna moodustama ühiselt ja seostatult toimiv taristu. See ilmselt osaliselt ka nii on. Kas aga piisav? -on omaette küsimus. Kui linn kaotab elanikud, ei ole tal tõesti enam põhjust linna nime kasutada.
No ei ole Haeska või Puise mingi Haapsalu linn. Küllap lähema kümne aasta jooksul see kollase partei jubedus likvideeritakse ja taastakse ka Läänemaa ajloolistes piirdes.
Ju siis Raehärra kõlab paremini kui mõisahärra või mõisaks