Lääne Elu valimisradar: kas Haapsalu raudtee saab riigikogus vajaliku toe?

Riigikogu valimisteni jäänud mõne nädala jooksul tahab Lääne Elu tutvustada oma lugejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonna kandidaate.
Saadame kõikidele erakondadele ühe ja sama küsimuse. Iga kandidaat saab vastata vaid ühele küsimusele. Kes kandidaatidest millisele küsimusele vastab, otsustab erakond.
Eeldame, et vastaja ei tsiteeri erakonna valimisplatvormi, vaid tutvustab ja põhjendab puhtas maakeeles oma nägemust asjast.

Teine küsimus:

1. Kas raudtee Turbast Haapsaluni tuleks taastada?
2. Kui jah, siis kuidas see Haapsalut/Läänemaad aitab?
3. Kui ei, siis miks?

Egon Erkmann
Vabaerakond
JAH. Haapsalu vajab raudteeühendust. Eesti on Euroopast vaadates ääreala ja Läänemaa kipub ka Eestis äärealaks jääma. Raudtee on läänlastele ajalooliselt omane ja oluline.

Minu arvates pole hea algus lihtsalt nõuda: „Tehtagu!”, selliste projektide rahastamiseks on palju võimalusi eurorahast pangalaenu ja avaliku ning erasektori koostööni. Lääne maavalitsus on neid võimalusi omal ajal põhjalikult uurinud. Alustame sellest, et arutame uuesti läbi, leiame viisi, mis kasutaks maksumaksja raha kõige heaperemehelikumalt.
Ääremaastumisele suudavad vastu seista sellised kohad, kus on tegus keskklass ja hea ühendus. Näiteks „porgandite” käikupanek tõi Rapla sisuliselt Tallinna külje alla. Raplast sai järsku hommikuti rutem Tallinna kesklinna kui Viimsist või Jürist. Raplasse kolis noori peresid, kes käivad Tallinnas tööl. Aga rongid sõidavad kahes suunas. Tean, et Rapla täiskasvanute gümnaasiumis hakkasid käima ka õppurid Tallinnast. Ning oluline on rõhutada, et asi pole ainult Läänemaa ühendamises – raudtee seoks Tallinnaga ka Hiiumaa rahva.

Jaanus Müür
Reformierakond
JAH. Olin üks neist, kes sõitis iga päev Tallinnasse tööle ja õhtul tagasi Haapsallu. Kui minult kunagi küsiti, millal rong Haapsallu käima hakkab, küsisin tavaliselt vastu, millal järgmised valimised on. Sellest ei saadud üldjuhul aru, kuid ma selgitasin, et just sel ajal lubatakse järjekordselt raudteed Haapsallu.

Mõistlik on ehitada raudtee lõpuni välja, s.t Rohukülani. Kui vaadata ajalugu, siis asulad on tekkinud raudtee äärde. Raudtee suured plussid muu ühistranspordi ees on mugavus, kiirus ja turvalisus.
Mis on Läänemaa visioon? Kas raudtee on Läänemaa ühine suur koostööprojekt või ainult üksikute inimeste unistus? Raudtee peaks igal juhul olema Läänemaa suure ühise arendusstrateegia üks osa. Esimesel kohal peaks olema inimeste Läänemaale meelitamine ja atraktiivsete töökohtade rajamisele kaasa aitamine.
Mina aga unistan nagu Lennart Meri, et ühel päeval saan võtta oma perekonna ja istuda oma kodukohast Haapsalust rongile, et sõita Hispaaniasse või mujale Euroopasse. See on ideaal, mille poole tuleb pürgida.

Maret Merisaar
Eestimaa rohelised
JAH. Kindlasti! See aitaks kaasa turismile ja kohalike töövõimaluste mitmekesistamisele. Praegune valitsus on teinud esialgse hinnangu maksumusele, mis on umbes 70 miljonit eurot, aga jätnud poliitilise otsuse investeeringuks uuele valitsusele. Rohelised on valitsuses valmis selle raha leidmisele kaasa aitama. Raudtee ääres elav rahvas on siis paremini ühendatud. Raudteetrass on kavandatud maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks kiirust kuni 160 km/h. Haapsalu inimesed saavad 30 minutit kiiremini Tallinna ehk edasi-tagasi sõit muutub tunni võrra lühemaks. Tallinlased, aga ka tõenäoliselt turistid Soomest ja kaugemalt hakkavad rohkem Haapsalus käima. Pärnu ei pea olema ainuke suvepealinn! Liikluskoormus maanteel väheneb. Vähem autosid Tallinna–Haapsalu teel tähendab, et vähenevad riskid ja surmad liikluses.

Ainuke vastuargument oleks, et raudtee on jäik infrastruktuurilahendus. See ei võimalda n-ö viimase miili transporti ehk kombineerima peab rongi ja teisi transpordilahendusi, aga kõik on tehtav.

Kaido Sipelgas
SDE
JAH. Ja siis juba Rohukülasse, mõeldes sh läbi ning ehitades välja logistilise lahenduse raudtee ja praamitranspordi ühendamiseks. Hiiumaa tugevuseks olev plastitööstus võib lähiajal areneda selles suunas, et mahukad veosed nii plasti taaskasutusele võtuks kui ka suuremõõtmeliste toodete eksport saarelt on vajalik ja võimalik.

Raudtee on parim transpordiviis puuetega inimestele. Rahvusvaheliseks invasõbralikuks taastusravikeskuseks kasvamine on Haapsalu suurim potentsiaal. Peale selle saab siis tulla mugavamalt külastama Haapsalu kultuuriüritusi. Kahjuks loobuvad ilmselt osa neid külalisi küll Haapsalus ööbimisest, kuid oodatavalt on suuremast hulgast tulenev positiivne mõju siiski kõrgem. Samuti muudab turvalisem ja keskkonnasäästlikum ühistransport lihtsamaks ka siin elavate, kuid Tallinnas töötajate elu, vähendades vajadust lõplikult siitkandist minema kolida. Ettevõtluse jaoks tekiks peale Hiiumaa uusi võimalusi ka Läänemaal. Parem ühendus tähendaks rohkem elu.

Enn Kaljo
ERE
JAH. Kindlasti tuleb taastada raudtee Turbast Haapsaluni ja edasi ka Rohukülla.

Kui Keila–Haapsalu raudtee 1904. aastal avati, oli see üheks siinse elu elavdamise peamiseks vahendiks. Siia hakkasid saabuma tsaaririigi intellektuaalid ja kõrged võimukandjad koos peredega ning elavnes kinnisvaraarendus, mis muutis linnapilti. Linn kujunes mainekaks kuurortlinnaks.
Nüüdisajal ei pea Haapsalu jääma mõne spaaga hingitsevaks linnakeseks, siia saaks tuua palju moodsamaid arendusi. Tööd leiavad siin kindlasti paljud rohelise linnastu arendajad ja kogu Haapsalu muutub elavamaks.
Rongiliikluse taastamine kuni Rohukülani vähendab drastiliselt autoga liikumise vajadust Hiiumaa praamile ja tagasi. Autode ülekoormus Haapsalus on senimaani korraldamata ja ringtee välja ehitamata. Rongiliikluse taastamine vähendaks autodega vuramist, õhusaastet ja müra. Oluline on, et planeeringu käigus ei sõidetaks üle looduskaitselistest aladest ega toodaks neid raudtee altarile ohvriks.

Martin Judanov
EKRE
JAH. Selle teema käsitlemisel tuleb alustada EKRE majandusprogrammist – Eesti raudteed tuleks viia 160km/h kiirusele. Sellega tagatakse kiirem ühendus maakondade vahel.

Oleks täiesti kohatu lõpetada raudteearendus Turbas. Enamik läänlasi soovib raudteeühendust ja seda toetame kahe käega, arvestades, kui suurt kasu tooks see ääremaastumise peatamisele. Mõistliku ajaga Paliverest, Ristilt, Taeblast jõuda Haapsallu või Tallinna lisab nendes piirkondades elamisele mugavust ja suurendab väikeasulate elanikkonda ning ka teenuste kättesaadavust. Plusse on raudteel väga palju.
Raudtee tuleb viia kuni Rohukülani. Raudtee vähendaks autoliiklust Rohuküla ja Tallinna vahel oluliselt ja oleks keskkonnale, sh Haapsalu tänavatele ja maanteele väga kasulik. Raudtee tasuvust on tihti seatud küsimuse alla ja see on ka täiesti mõistetav. Kuid lähtuda tuleb inimeste vajadustest ja sama põhimõtet tuleb arvesse võtta ka rongi sõidugraafiku koostamisel.

Lars Uus
Eesti 200
JAH. Raudtee taastamine Haapsaluni (ja edasi Rohukülani) on üks regionaalarengu nurgakividest Läänemaal ja Hiiumaal. See annab paljudele praegustele ja tulevastele elanikele mõista, et riik ei koli siit järjest kaugemale ja elanikkond ei lahku üheotsapiletiga.

Peatuste ja sõidugraafikute planeerimisel tuleb arvestada kohalike kogukondade huvide ning Lääne- ja Hiiumaa ettevõtete ja suviste rahvaürituste korraldajate soovidega. Raudtee taastamine sobib kutsehariduskeskusele ja taastusravikeskusele, samuti muutuks linn turistidele atraktiivsemaks. Kohalikel väheneks töölesõidul pealinna sõltuvus autost.
Rääkida Haapsalu raudtee taastamisest ainult majandusliku mõttekuse alusel on ilmne küünilisus. Riigi seisukohast tuleb lõpetada paradoksaalne olukord, kus rongiliini Riisipereni hoitakse käigus hoolimata suurtest kuludest, kuid selle pikendamist järgmise suurema keskuseni peetakse ebarentaabliks.

Jaanus Karilaid
Keskerakond
JAH. Haapsalu raudtee on kasulik nii Läänemaale kui ka Hiiumaale. Raudtee sotsiaalmajanduslik ja keskkondlik kasulikkus on ilmselge. Enamik ühendusi Eestis on riigi poolt doteeritud, sest soovitakse hoida piirkondlikku elujõudu. Haapsalu raudtee taastamiseks on oma toetuse andnud peaminister Jüri Ratas, linnade liit, Raplamaa, Harjumaa, Läänemaa, Hiiumaa. Haapsalu raudtee I etapp Riisiperest Turbani on juba töös ja saab sel sügisel valmis – selle lõigu avamine toimub novembris. II etapp ootab uue valitsuse otsust. Keskerakond on valmis seda toetama.

Kui Haapsalu ja Läänemaa inimesed saavad sõita Haapsalust otse Balti jaama või minna Nõmmel maha näiteks mõnda tervishoiuasutusse, tõstab see oluliselt inimeste elukvaliteeti. Reisirong on turvaline, sotsiaalne ja ajaökonoomne viis jõudmaks ühest punktist teise. Loed raamatut, teed sõidu ajal arvutis tööd või suhtled teiste inimestega – rongis on selleks kõik võimalused ja hubane miljöö, mida pole ei bussis ega ka autos. Ka majandusgeograafilised analüüsid tõestavad, et rongiühendus loob piirkondlikku elujõudu.

Toomas Schmidt
IRL
JAH. Haapsalu raudtee on läänemaalastele alati olnud oluline teema. Kui rööpad ja liiprid üles võeti, toetasid tolleaegsed omavalitsused igati tammi säilitamist, võimaldades rattureile ja jalakäijatele ohutumad liikumisvõimalused sellele rajatud terviseteel. Kui nüüd on võimalus raudtee taastamiseks ja kiiremate rongide liikumiseks, on see toetamist väärt. Veelgi enam – taastada tuleb raudteeliiklus mitte ainult Haapsaluni, vaid rajada see kuni Rohukülani, et ka hiidlased ja vormsilased rongile saaksid.

Küsimusi võib tekkida reisijate hulga osas, kuid varem kehvades tingimustes oli reisijaid küll, ehk hakkavad inimesed hindama mugavamaid võimalusi nüüdki. Riik doteerib reisijatevedu raudteel kogu Eestis ja läänlased väärivad samuti võimalusi pealinna tööle minekuks olukorras, kus töökohti kodu lähedal napib. Regionaalpoliitiliselt on raudtee taastamine ülioluline ja seda mitte ainult valimiste eel, vaid esimesel võimalusel. Seda ootavad pikisilmi väga paljud läänlased. Aeg on tegudeks küps.