2

Igor Gräzin: Eesti ime

Lääne Elu

info@le.ee

Igor Gräzin. Foto: Riigikogu

Igor Gräzin. Foto: Riigikogu
Olukorras, kus 1918. aastal Põhja-Baltimail õiget võimu ei olnud – Saksamaa ja Venemaa olid lagunenud, Soome alles sündimas – oli riigi valmistegemine nendes oludes uskumatu samm, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Igor Gräzin.

Kuigi vapralt sõjalise tasakaalu hoidmine ja üleoleku saavutamine lahinguväljal tegid riigi loomise võimalikuks, oli tarvis veel üht tähtsat ja olulist faktorit: riigimehe ja juristi mõistust. Üheltpoolt tuli võim kehtestada ja teiselt poolt vajas võim korraldamist, et lõpuks sünniks riik. Keerulisemaks tegi olukorra seegi, et Eesti Vabariiki polnud riigina varem eksisteerinud.

Mõtleme korraks alternatiivsete võimaluste peale. Tulevad näiteks Eesti 2. diviis, soomusronglased ja kuperjanovlased jaanuaris 1919 Tartusse ja kehtestavad sõjalise võimu: patrullidega püssimehed tänavatel, öise liikumise keeld, kodanikelt relvade äravõtmine jne, aga mis saab edasi? Varem või hiljem tulnuks see võim ikkagi kellelegi üle anda – sõjavägi ei saa olla igavesti korrapidajaks. Kõik oli teisiti, sest sõjavägi ja kodanikud teadsid, et nad kehastavad riiki ja täidavad riigi korraldusi.

Või näeme mõttes kuperjanovlasi ja soome vabatahtlikke Paju all ja liikumas Võnnu poole – mis saab edasi? Üks relvastatud rühm (Landeswehr) meeleheites teise vastu. Noh – võitsime, mis edasi? Kes õieti võitis ja mille? Kas edasi koju? Ma arvan, et meil on peaaegu võimatu ette kujutada seda tohuvabohu, mis nonde aegade sõjaväljadel valitses – kes oli kus, kus jooksis rinne ja kus lõppes tagala, kus olid omad ja kus pooleldi omad teistega segi. Kuid kogu see segadus omandas väga selge tähenduse, kui oli aru saada, et siin on Eesti riik ja tema sõjavägi, kes peab korrastatud viisil oma Vabadussõda.

Eesti sõjaväe üks üleoleku faktoreid oli see, et tal oli olemas oma tagala, mida ei pidanud kartma ja kust tuli tuge – alates moraalsest ning lõpetades villaste käpikute ja kartulikottidega. Korraline Eesti sõjavägi anarhia vastu.

Ühesõnaga: kõik tähtis ja sõjaline omandas tähenduse seepärast, et oli selgelt väljendatud tahe ja sisemine veendumus – me oleme riik. Riik, mis imeväel lõi korra majja, andis sõduritele elu-mõtte ja kodanikele kohusetunde. Eesti riik sündis mitte ainult vaprusest, vaid ka riiklikust tahtest ja tarkusest. See on imetlusväärne, kui targasti nendes juhuslikes oludes, kiiruga ja püssipaukude kuuldes, koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis juriidilise dokumendina on kehtiv tänagi.

Juhan Liiv oli 1905. aastal kirjutanud: „Ja nõnda on elukiik. Ükskord, kui terve mõte. Ükskord on Eesti riik“. Aga seda, kuidas ja millal ei osanud ette näha temagi geniaalne mõistus.

Euroopasse on taas saabunud segased ajad: kontrollimatud põgenikevoolud, vanade poliitiliste parteide lagunemine ja uute tundmatute tulek, vaimuelu ja hariduse kriis, seninähtamatute rahvahulkade tulemine Euroopa suurlinnade tänavatele, vastasseisud Venemaaga…

Ajal, mil maailma räsivad uued tuuled, tekitades Euroopa rahvastes kõhklusi ja kahtlusi oma riikide suhtes, peame meeles pidama, et lausa imeteona on meile pärandatud Eesti Vabariik, mille eest peame kõik ühiselt seisma. Ainult nii saame hoida Eestimaa suurimaid väärtusi – meie vaba riiki ja meie inimesi. Kaunist saabuvat vabariigi aastapäeva kõigile!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
ära seda kommentaari ära kustuta
ära seda kommentaari ära kustuta

No milliset vabadusest te räägite euroopa keskpanga poolt avaldatud 68% maksukoormuse puhul, juttu saab olla ainult orjanduslikust korrast. Meie niinimetatud vabadusest on kujunenud orjuse legaliseerimise protsess.

jaanus
jaanus

Vabariiik on meil kõigil ühine, peaksime seda hoidma kõigepealt vale ja pettuse eest ja hoolitsema nõrkade eest.

wpDiscuz