Eile õhtul tähistati Haapsalus Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeva.
Traditsiooniliselt asetasid vabadussambale pärja noorkotkas ja kodutütar koos kaitseliidu Lääne maleva pealiku kolonelleitnant Meelis Pernitsaga. Seejärel asetasid soovijad küünlad sambale.
Seejärel viis küünaldega ääristatud rada vabadussamba juurest Jaani kirikusse, kus peeti rahuaastapäeva kõnesid. Küünlad olid süüdanud kodutütred ja noorkotkad.
„ Rahu ei tulnud kergelt ei sõjas ega diplomaatias, aga eesti rahvas oli ühtne,” ütles avasõnades piiskop Tiit Salumäe.
Salumäe rääkis oma kõnes pikalt Tartu rahulepingu ja Haapsaluga seotud Jaan Poskast. „Temata ei oleks rahulepingut sõlmitud,” ütles Salumäe.
„Ilmselt nii pika aja tagant sündmused ise kõnetavad meid vähem, jäävad ajaloolaste uurida, aga see ei muuda nende olulisust ja tähtsust,” ütles Haapsalu abilinnapea Peeter Vikman.
Vikmani sõnul kõnetavad siiani sõnad „lootus” ja „usk”. Tema sõnul oli toona inimestes kasvanud usk vabadusse ja enda poolt määratud tulevikku.
Meelis Pernitsa sõnul on Tartu rahuleping, mida nimetatakse ka Eesti riigi sünnitunnistuseks, õiguslikult tänaseni oluline. „Tartu rahuga lõpetati vabadussõda ja Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti iseseisvust,” ütles Pernits.
Pernits rääkis, et olenemata Eesti edasisest saatusest, oli vabaduspüüe inimeste südames ja nii sai Eesti ka pärast okupatsiooni aega vabaks. „Ainult vaba rahvas vabal maal saab olla õnnelik,” ütles Pernits.
Kõnede vahel esinesid Tõrukese lasteaia lapsed laulude ja luuletustega.
Arvo Tarmula fotod:
“Tõrukese” õpetajad ja lapsed on kõige ägedamad.