ERR: väikekoolides õppivad erivajadustega lapsed ei leia riigi tuge

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Ivo Karindi septembris toimunud kooliarutelul Nõval. Foto: Urmas Lauri

Ivo Karindi septembris toimunud kooliarutelul Nõval. Foto: Urmas Lauri

Väikekooli tingimusi vajavad hariduslike erivajadustega lapsed on kohaliku elukohajärgse omavalitsuse probleem ja nende murede paremaks lahendamiseks soovitab haridusministeerium omavalitsustel teha koostööd.
Eelmisel nädalal rääkis “Aktuaalne kaamera” väikese Nõva kooli õpilaskodu sulgemisest, mille tõttu kannatavad eelkõige kolm hariduslike erivajadustega last, kelle koolitee on sellest õppeaastast igapäevaselt kuni kolm tundi pikk ning nad on ilma jäetud vajalikest tugispetsialistidest. Kooli hoolekogu hinnangul on õpilaskodu sulgemine esimene samm kooli sulgemiseks, kuigi valdade ühinemisleping koolivõrgu ümberkorraldamist ette ei näe, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Nõva kooli hoolekogu esimees Ivo Karindi rääkis, et õpilaskodu avati selleks, et kooli õpilaste arvu mingil tasemel hoida ja et kooli ei peaks sulgema. “Kui õpilaskodu sulgemise tagajärjel suur osa õpilastest ära läheb, siis loomulikult see võib põhjustada kooli sulgemise,” ütles ta.

Lihtsamalt öeldes võttis Nõva väike maakool mõned aastad tagasi enda tiiva alla lapsed, kellele keskendumisraskuste tõttu ei sobinud suur linnakool. Nii oli kasu kahepoolne – maakoolis säilis vajalik õpilaste arv ja lapsed said sobivas keskkonnas tavaprogrammi järgi õppida ning ei pidanud minema erikooli. Valdade liitmisega seoses on aga kaalukausile pandud eelkõige majanduslikud huvid.

Nõva kooli lapsevanemate hinnangul on aga taaskord tegemas võidukäiku exceli tabelid ning laste huvid on jäänud nende varju.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
14 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Lastele
5 aastat tagasi

ei jätku Eestis raha, kull aga valla-ametnikele.

Tiiu
5 aastat tagasi

Ikka ei saa aru, miks peavad 2 last Tallinnast
Nõval koolis käima kui nad on veel pealekauba
erivajadustega. Tallinnas peaks nende jaoks
ju koole jaguma. Pealegi kui riik neid ei toeta.
Miks peavad siinsed maksumaksjad neid ülal
pidama?

Taavi
5 aastat tagasi
Reply to  Tiiu

Ikka ei saa aru, miks peavad mitu Nõva last Nõvalt eemale koolis käima, olgu nad siis missuguste vajadustega. Nõval on kool nende jaoks olemas. Pealegi ei peaks riik neile peale maksma. Miks peavad teised maksumaksjad Nõva lapsi mujal üleval pidama?

hehh
5 aastat tagasi
Reply to  Taavi

oh hakkab jälle. kui Nõva laps käib koolis mujal, siis kas perekondlikel põhjustel või erivajadusega, millist Nõva koolil toetada ei ole võimalik.

meh?
5 aastat tagasi
Reply to  hehh

aga miks teistpidi siis ei saa?

Kõigile
5 aastat tagasi
Reply to  meh?

on ju teada, et Eesti riigis maksab õpetajate palga ja kogu hariduse kinni riik, peale palgaraha saab L-Nigula vald ka tasandusfondist raha. Samas võib lapsevanem panna oma lapse sinna, kuhu lapsel on parem- eriti andekad spordilapsed lähevad Audentesesse, matemaatikud Tallinna reaalkooli jne.Milles siis point , et lapsed Tallinnast ei või Nõvale tulla, aga Noarootsi on teretulnud. Vallavalitsus lihtsalt hämab ja tahab ühte väikest kogukonda kottida- pole kooli, pole kogukonda , pole probleemi, aga kuhu sellise mõtteviisiga jõuame. Ikka sinna , et rahvas läheb üle lahe ja kottige omavahel edasi, aga lõpp on selline, et kotitakse ka ennast ära.

Mari
5 aastat tagasi
Reply to  Kõigile

Paistab, et üks ja sama jutupaunik kotib
siin pidevalt rahvast. Mitte kogukonnaliitja
vaid vihavaenu õhutaja. Vaata peeglisse
ja pea aru, kas sul siin pea aasta õiendada
on ikka õige.

enn
5 aastat tagasi
Reply to  Mari

kui argumendid lõppevad, siis hakkame inimesi mustama, et ikka ise see viimane äsaja olla?

xyz
5 aastat tagasi
Reply to  Mari

Ja see Mari seltskond, vägivalda ja kättemaksu õhutades, on just see õige kogukonna liitja!

JABUR
5 aastat tagasi
Reply to  Tiiu

Aga miks käivad Lääne-Nigula lapsed väljaspool Lääne-Nigula valda koolides? Nagu Waldorf koolis jms. erikoolides, millele samaväärselt Lääne-Nigulas ei ole. Kas Lääne-Nigula vald ei peaks neile hoopis kõiki neid eritingimusi rahuldavad koolid üles ehitama? Kas oleks normaalne, kui kõik sellised väljaspool Lääne-Nigulat käivad lapsed oma kodukoolidesse tagasi kärutatakse? Kui Tallinna õpilase erivajadus on väike kool ning kollektiiv, kas siis suur mammutkool Tallinnas saab mingitkimoodi seda eritingimust rahuldada? Viskab kõik ülejäänud 1000 õpilast välja? Veel – kas Lääne-Nigula vallas on mõni inimene, kes käib tööl väljaspool Lääne-Nigula valda? Miks? Miks ei käida tööl Lääne-Nigula vallas? Kas oleks samuti õiglane kõik sellised väljaspool… Loe rohkem »

Mari
5 aastat tagasi
Reply to  JABUR

Haige inimese jutt, tõepoolest ajad jaburdusi suust välja. Mis Noarootsi kool
siia puutub. Seal on ammu väljastpoolt
lastele elamine. Aga Nõval paari lapse
jaoks eraldi korterit, tõõtajaid pidada on
kallis. Juba ammu pole nii, et mõisakõis
las lohiseb. Teil suur koolimaja, pange
ühte ruumi need paar koikut sisse ja see
suur jaburajutumees las käib neid kantseldamas, paistab, et tal aega piisavalt.
Vanasti olla ka kool ja internaat ühe katuse
all. Mure murtud.

sa vist ei tea
5 aastat tagasi
Reply to  Mari

et õpilaskodu on plussis ettevõtmine? ja see tähendab, et riik maksab kinni ühe osa ning ülejäänu maksavad kas lapsevanemad või kohalikud omavalitsused. vallale lisakulusid ei tule, hoopis tulevad lisatulud läbi hariduse suurema rahastuse. õpilaskodu on tulus ettevõtmine vallale tervikuna.

riik toetab
5 aastat tagasi
Reply to  Tiiu

lihtsalt nigulasaksad hoiavad õpilaskodu suletuna lahti ehk lahtisena suletud. riigi rahastus on ju olemas.

enn
5 aastat tagasi
Reply to  riik toetab

jah see on vallavanem, kes lastel ei lase ööbida õpilaskodus, mille eest on riik vallale rahad juba üle kandnud. huvitav, millise kuuse all vallavanema omad lapsed ööbivad?