Sel sügisel algab riigikogu 13. koosseisu viimane sügisistungjärk. Vaieldamatult on kõige suurem ülesanne kinnitada ja võtta vastu 2019. aasta riigieelarve. Eelarve, mis on vastustundlik, jätkusuutlik ja kõikide huvigruppidega arvestav.
Esimene istunginädal toob lugemisele eelnõusid siseturvalisuse, maaelu, tervise, keskkonna ja muude valdkondade teemal. Esimesele lugemisele tuleb Balti riikide valitsuste hädaolukordade ennetamise ja reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seadus. Arutame emakeelepäeva kui võimaliku riigipüha üle. Liigume seadusemuudatuse suunas, mis aitab lihtsustada ja ühtlasi teha tõhusamat järelevalvet väetiste registreerimise ja turule toomise osas. Samuti vajab uuendamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seadus. Peale paljude eelnõude jätkab riigikogu mitme olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelusid. Esimene toimub 13. septembril teemal „Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele“.
Kuna istungeid kinnitatakse ühe nädala kaupa, siis on raske ennustada, mis eelnõud kindlasti veel sellel sügisel lauale jõuavad. See omakorda oleneb nii komisjonide ja fraktsioonide tööst, valitsuse ettepanekutest kui ka sealt edasi riigikogu juhatuse otsustest. Loodetavasti minnakse edasi abipolitseinike seaduse muutmise seadusega, millega määratletakse täpsemalt abipolitseinike kohustused, võimalused ja piirangud, samuti perehüvitiste seaduse muutmisega, millega ühtlustatakse vanemapuhkuste süsteemi, andes rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühildamiseks.
Oma järge ootab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus, mis näeb ette eraldada valdadele ja linnadele igal aastal riigieelarveline toetus, mis kataks peale haridusele tehtavatele kulutuste ka tugispetsialistide tööjõukulud, sest kohalikud omavalitsused on eri võimekusega ja kõigil pole raha tugipersonali palkamiseks. Samuti erakonnaseaduse muutmise seadus, mille eelnõu näeb ette riigieelarvest erakondade rahastamise vähendamise. Kindlasti on plaan arutada ka riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatusi eesotsas ööistungite võimaliku kaotamisega – kolmapäevase istungi lõpp võiks ikkagi olla keskööl.
Need on vaid mõned üksikud eelnõud paljudest, mis jäävad sügisel ootama oma saatust. Loomulikult ei tohi ära unustada ka arupärimisi, mis lähenevaid valimisi arvestades on kindlasti veel teravamad ja strateegilisemad. Loodan siiralt, et kõik riigikogu liikmed mäletavad oma ametivannet ja pingutavad väärikalt oma ametiaja lõpuni.
Emakeelepäev võib ja peab olema riigipüha. Kas siis sellle maa keel… Noored kipuvad praegu rohhkem eesti keelt unustama kui okupatsiooniajal.