1

Haapsalu kolledž teeb koostööd ettevõtjatega

Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Arvo Tarmula

Mullu kevadel korraldasid avalik-õiguslike ülikoolide kohalikud kolledžid konverentsi, kus käsitleti kolledžite osa, sh seotust regionaalpoliitika ja kohaliku arenguga. Kui rektorite arutelul esitati küsimus, miks on kolledžeid ülikoolile vaja, vastas Tallinna ülikooli rektor Tiit Land, et ühiskonna teenimiseks. Just seda osa ülikooli arengukavast viib ellu Haapsalu kolledž koostöös tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse ja koostööpartneritega.

Kujutage ette, et olete asunud õppima käsitöötehnoloogiate ja disaini erialale ning juba esimeses praktikaaines saate teada, et teil tuleb leida täiesti eluline probleemilahendus koostöös ettevõttega. Milline võimalus ja vastutus. Muidugi tuleb projekti õnnestumiseks panustada palju enam, kui on tsükliõppes tunde, olla palju aktiivsem suhtlema nii ettevõtte kui ka juhendajatega, oskama ennast juhtida, sh oma aega planeerida. Kodus on veel pere, peale selle igapäevatöö ja hobid. Õppimine ülikoolis ei ole lihtne, kuid see ei ole igav.

Ettevõtjate ja ülikoolide koostööst räägitakse palju ja nii tundub, et seda ongi palju, kuid tegelikult on seda vähe. Koostöö ettevõtjatega on keeruline ja seda mitmest aspektist. Üldjuhul soovib ettevõtja kiiret tulemust ja olla kindel, et asi õnnestub. Ülikoolil on aga oma rütm koos sinna juurde kuuluvate protsessidega nagu juhendamine, hindamine jm. Peale selle võivad kaasneda materiaalsed küsimused, kuhu ettevõtjad eriti panustada ei taha. Ja ka tudengite oskused on eri tasemel.

Vaatamata sellele, et kolledžil on hulk koostööpartneritest ettevõtteid, on neid ühe laua taha saada keeruline. See on aga vajalik, jagamaks kogemusi, mõistmaks ülikooli kompetentsuse taset ja saamaks aru õppeprotsessist – mida paremini teineteist tuntakse, seda selgema eesmärgiga oskab ettevõtja meie poole pöörduda, mis omakorda tagab tulemuslikkuse.

Kuidas siis jõuda koostööni nii, et nii ettevõtja kui ka üliõpilane oleks rahul? Kõige aluseks on suhtlemine, sest nii nagu õppija on sageli sisse astunud eriala nimetuse järgi, loeb ka ettevõtja enamasti kodulehelt eriala nimetust ja teeb kiire otsuse, et see pole ikka see. Päristeadmine luuakse aga aruteludes.

Kuigi ettevõte teab, et ülikool on tema arenguvajaduseks liiga aeglane,  on need kaks siiski avastanud, et on teineteisele vajalikud. Sellele on kaasa aidanud ettevõtluse arendmiseks loodud programmid. Kolledži tugevuseks on ka õppekavade nõukogud, kuhu oleme kaasanud ettevõtjate esindajad. Nõukogu aruteludel tekib uusi lõputööde ja praktika parandamise ideid. Meil on vilistlasi, kel on juba õppimise ajal olnud oma firma ja kes lõpetanuna on tulnud tagasi meie juurde, saamaks lisandväärtust mõne ühisprojekti kaudu. Maanteeametiga on meil mitmeaastane leping, kus on sätestatud koostöö semestrite kaupa. Nii on sündinud mitu liiklusalast õppemängu, mis on kasutusel koolides, ja mobiilrakendusi, mida kasutab maanteeamet ise.

Usun, et täna ei kahtle keegi selles, et koostöö ettevõtte ja kõrgharidusasutuse vahel on vajalik. Ja see toimib, kui on leitud lahendus küsimusele, kuidas õppetöö maht ja arendustöö omavahel siduda nii, et jätkuks aega mõlemaks.

Heiko Kull, käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava 3. kursuse tudeng:

„Nautisin tööstuspraktika ainet, mis toimus koostöös TLÜ Haapsalu kolledži tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse ja ettevõttega Greencube ning Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskusega. Koostöös sündis maja projekt ratastoolikasutajale ja see oli meeldiv proovikivi. Rehabilitatsioonikeskuse spetsialistide juhendamisel sain ettekujutuse täiesti uuest valdkonnast. Ja mis saab tudengile olla veel parem tunnustus, kui see, et töö on kandnud vilja ning projekt elab ettevõttes oma elu edasi. Tore, kui õppetöö raames sünnib midagi reaalset ja mõõdetavat.”

Tiina Liivamägi, vilistlane, lõpetanud 2017:

„Minu diplomitöö valmis Haapsalu kolledži ja maanteeameti koostöös. Liikluskasvatuse teemal diplomitöö loomine oli arendav ja põnev. Põhjaliku uurmistöö tulemusel ja maanteeameti spetsialistide abiga valmis  liikluskasvatuse õppevahend, mis võimaldab mängulisust. See on hariv mäng lastele, aga ka toode, mida müüa ning edasi arendada.”

Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala vilistlase Tiina Liivamägi diplomitöö „Liiklusteemaline õppemängukomplekt üldhariduskooli I kooliastmele” võitisi mullu Tallinna ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kodanik
kodanik

Pseudoteaduste akadeemia president on uue mullitaja saanud. Päris ilusad ümamrgused mullid tulevad.

wpDiscuz