Silt: Heli Kaldas

[caption id="attachment_395521" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kolledži kompetentsikeskuse juht Eva Makienko. Andra Kirna[/caption] Esmalt tutvustas oma tegemisi ja viimase kümne aasta arenguid ravimuda-mudaravi kasutamisel kümneaastane kompetentsikeskus. Seejärel keskenduti inimese liikumis- ja tegevusvõime säilitamise teemale ning konverentsi viimases plokis olid vaatluse all neli kolledžis õpetatavat eriala.

[caption id="attachment_395233" align="alignnone" width="2000"] Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse juhi Eva Makienko (vasakul) ja Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul sobib terviseteema Läänemaaga. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledž tähistab reedel konverentsi ja peoga oma 25. sünnipäeva. Ühtlasi tähistatakse kolledži kõrval tegutseva kompetentsikeskuse kümnendat aastapäeva. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul on kevadise konverentsi läbiv teema tervis, sest see jookseb läbi ka kolledži õppekavadest. Tervis, õigemini mudaravi ja ravimuda, on ka see, millega tegeleb tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus. Juba on Haapsalu kultuurikeskusesse üles pandud kolledžit ja kompetentsikeskust tutvustav näitus, mis annab ülevaate koolis õpetatavatest erialadest: tervisejuht, rakendusinformaatika, liiklusohutus ning käsitöötehnoloogiad ja disain.

[caption id="attachment_386819" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas usub, et hõbemajandust õpetavast magistriõppekavast on Läänemaale kasu. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Pärast kümneaastast vaheaega saab TLÜ Haapsalu kolledžis taas omandada magistrikraadi. Sel sügisel avab Haapsalu kolledž magistriõppekava „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas”, mis peaks kolledži direktori Heli Kaldase sõnul Läänemaale kasulik olema juba ainuüksi sellepärast, et see toob maakonda rohkem teadustööd ja kaasa rääkimist ühiskondlikel teemadel.

[caption id="attachment_376119" align="alignnone" width="2000"] Tallinna ülikooli nõukogu esimees Taavi Laur ja Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Foto: Andra Kirna[/caption] Reedel Haapsalu kolledžis oma õppeaasta esimest istungit pidanud Tallinna ülikooli nõukogu esimehe Taavi Lauri sõnul ei ole kõrgharidus senise rahastusmudeliga enam jätkusuutlik. Tallinna ülikooli struktuuris on kõige kõrgemal kohal ülikooli nõukogu, siis senat ja rektoraat. Edasi tulevad üksused – kuus instituuti ja Tallinna ülikooli ainus kolledž, Haapsalu oma. Lääne Elu küsimustele vastasid nõukogu esimees Taavi Laur ja Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas.

[caption id="attachment_202115" align="alignnone" width="1575"] Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Arvo Tarmula foto[/caption] Kõige tihedama sõela peavad läbima tulevased tervisejuhid, see on Haapsalu kolledži kõige menukam eriala, kus ühele kohale kandideerib seitse inimest. Kolledž on tervisejuhte ette valmistanud üle tosina aasta, kuid tung sinna ei vaibu. „Tervisejuht ja rakendusinformaatika – sinna on aasta-aastalt kõige suurem konkurss,” ütles Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Rakendusinformaatikat on kolledžis õpetatud üle 20 aasta ja tänavu pääseb õppima vaid iga kuues sisseastuja – 22 kohale kandideerib 136 inimest.

[caption id="attachment_272647" align="alignnone" width="2048"] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis saab õppida nelja eriala. Foto Urmas Lauri[/caption] Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži lõpuaktusel sai reedel diplomi 52 lõpetajat, kellest üheksa lõpetas ülikooli cum laude. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul oli kõige rohkem lõpetajaid tervisejuhi erialal, kokku 17. Kusjuures seitse neist lõpetasid väga heade tulemustega ehk cum laude. Kaks cum laude lõpetajat oli tosina käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala lõpetaja seas. Rakendusinformaatika eriala lõpetas 14 ja liiklusohutuse eriala üheksa tudengit.

[caption id="attachment_323769" align="alignnone" width="1152"] Heli Kaldas. Foto Arvo Tarmula[/caption] TLÜ Haapsalu kolledžil on käimas 24. õppeaasta. Meie neli rakenduskõrghariduse õppekava õppekava läbiv joon on terve ja jätusuutliku eluviisi propageerimine. Kuidas aga jääda ülikoolis järjest väheneva rahastusega terveks ja jätkusuutlikuks? Ja seda nii institutsiooni kui terviku ja üksikisiku tasandil. Kõrghariduse rahastuse suhe SKP-sse on pidevalt vähenenud ja Eesti rektorite nõukogu poolt on välja toodud, et see peaks olema praeguse 1,1 protsendi asemel vähemalt algusaastate tasemel, st 1,5 protsenti SKP-st. Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik nentis hiljuti, et kõrghariduse kriis on hiiliv kriis. Kuidas oleme sellesse kriisi jõudnud?

[gallery ids="346878,346880,346882,346884,346886,346888,346890,346892,346894,346896,346898,346900,346902,346904,346906,346908,346910,346912,346914,346916,346918,346920,346922,346924,346926,346928,346930,346932,346935,346937,346939,346941,346943,346945,346947,346949,346951,346953,346955"] Fotod: Malle-Liisa Raigla Pärast paariaastast vaheaega kutsus Haapsalu rahvaülikool kolmapäeval inimesi mekkima kurikuulsat rootsi hapusilku ehk surströmming’ut. Surströmming on midagi sellist, mis rootsi toitudest rääkides alati elevust tekitab – selle ebameeldivast lõhnast on paljud kuulnud, kala ennast maitsnud aga vähesed. Ühegi restorani tavamenüüst Rootsis, rääkimata Eestist, hapusilku naljalt ei leia. Kui, siis korraldavad söögikohad spetsiaalseid hapusilgu söömise üritusi, nagu see oli kolmapäeval Haapsalu rahvaülikoolis. Haapsalu rahvaülikooli juhi Heli Kaldase sõnul on nad paar viimast aastat surströmming’uga vahet pidanud. Ühelt poolt on põhjuseks see, et rahvaülikool

[caption id="attachment_286691" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kolledži juht Heli Kaldas ütles, et tervisejuht on kolledži populaarseim eriala. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu kolledži menukaim eriala on tervisejuht, kus 22 kohale on esitatud 159 avaldust, konkurss ühele kohale on 7,2.