Silt: Heli Kaldas
Tulevased tervisejuhid jooksevad kolledžile tormi
[caption id="attachment_479372" align="alignnone" width="1920"] Turundusjuhist Karmen Lehtla tuli katsetele Tallinna külje alt. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Neljapäeval käis katsetel üle 120 inimese, kes kõik loodavad sisse saada Haapsalu kolledži kõige menukamale – tervisejuhi erialale.
Haapsalu kolledži esine oli neljapäeva keskhommikul autosid täis, nii et parklas ei olnud ühtegi vaba kohta. Fuajees ootasid tervisejuhiks pürgijad tulemusi ja õhk oli pingest paks– kas kilbiga või kilbil.
„Test sai just läbi,” märkis Haapsalu kolledži õppenõustaja Anneli Kasesalu. 121 sisseastujast pääses vestlusvooru 44, neist omakorda jäävad ukse taha pooled – vastu võetakse 22 tulevast tervisejuhti.
Kiired päevad
Sisseastujaid oli lausa nii palju, et kõik ei mahtunud arvuti taha. „Testi tegi 121 inimest, aga arvutikohti oli 74 ja osa pidi oma järge ootama,” ütles Kasesalu ning kadus ki
Kolledži populaarseim eriala on tervisejuht
[caption id="attachment_446424" align="alignnone" width="1514"] Haapsalu kolledž. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Mitmendat aastat järjest on Haapsalu kolledžis suurim tung tervisjuhi erialale – tänavu on 22 kohale esitatud 138 avaldust, mis tähendab, et ühele kohale on üle kuue tahtja.
Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul oli mullu konkurss veelgi suurem – siis soovis tervisejuhiks saada kümme inimest rohkem. Tervisejuhi eriala populaarsust selgitas Kaldas sellega, et õppekava on pidevalt arenev, käib ajaga kaasas ja meelitab juba ka noori.
„Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased õpivad tervisemoodulit, millest osa tehakse kolledžis. Eeldame, et need noored leiavad ka tee meie õp
Mis oli möödunud aasta kõige meeldejäävam kultuuri- või spordielamus?
[caption id="attachment_454915" align="alignnone" width="1920"] Valge Daami lavastus. Foto Juhan Hepner[/caption]
Lääne Elu küsis kaheksalt läänlaselt, milline kultuuri- või spordielamus jäi neile möödunud aastast kõige enam meelde ja millist sündmust ootavad nad alanud aastal kõige rohkem.
Jaanus Getreu, jalgpallitreener
[caption id="attachment_463792" align="alignleft" width="394"] Jaanus Getreu. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Sporti meenutades oli mulle number üks Eesti-Itaalia MM-valikmäng 11. oktoobril, kus meie oma Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi lapsed olid tähtsal kohal. Sellist asja ei juhtu ilmselt enam kunagi, et lapsed saavad Itaalia jalgpalliässad platsile viia.
Teiseks oli kergejõustiku MM Tokyos. Jälgin kergejõustiku MMi alates esimesest võistlusest 1980. aastate alguses Helsingis. Kolmandaks olid tähtsad Eesti meeste jalgpallimeistrivõistluste Premium liiga ja naiste meistrivõistlused, sest kunagised oma klubis alustanud lapsed mängivad nüüd seal. Meie enda v
Muda kompetentsikeskus on varjusurmas
[caption id="attachment_458699" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tegeleb kolledži mudalabor praegu muda peenestamise ja jahvatamisega. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži juurde rajatud kompetentsikeskus koos mudalaboriga ei tegutse pärast rahastuse lõppemist enam aktiivselt, kuid kolledži direktor Heli Kaldas usub, et mudauuringuil on Haapsalus tulevikku.
2011. aastal avati Haapsalu kolledži juures tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kom
Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tegeleb kolledži mudalabor praegu muda peenestamise ja jahvatamisega. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži juurde rajatud kompetentsikeskus koos mudalaboriga ei tegutse pärast rahastuse lõppemist enam aktiivselt, kuid kolledži direktor Heli Kaldas usub, et mudauuringuil on Haapsalus tulevikku.
2011. aastal avati Haapsalu kolledži juures tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kom
Lugemislood: raamat kõrvus
Kui Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas hommikuti linna piirilt jalgsi tööle suundub, siis juttu teha või mõnel muul moel häirida teda ei maksa. Tollest kallihinnalisest poolest tunnist, mis tööle jõudmiseks kulub, ei raatsiks ta kaotada sekunditki.
„Lähen kõndima või jalgsi tööle, raamat kõrvades,” ütleb Kaldas. Ja mitte lihtsalt raamat, vaid mõni uuem Island
Tervisejuhiks pürib ligi seitse inimest kohale
[caption id="attachment_446423" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 150 avaldust, sisse saab 22 tahtjat.
Tervisejuhi eriala oli menukaim ka mullu, kui 22 kohale laekus 161 avaldust. Kõikide erialade peale kokku laekus üle 300 avalduse – 30 avaldust vähem kui eelmisel aastal. „Kukkumine oli käsitöötehnoloogiate ja disaini ning rakendusinformaatika sisseastujate seas. Eks neid kohti, kus saab ITd õppida,
Haapsalu kolledž. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 150 avaldust, sisse saab 22 tahtjat.
Tervisejuhi eriala oli menukaim ka mullu, kui 22 kohale laekus 161 avaldust. Kõikide erialade peale kokku laekus üle 300 avalduse – 30 avaldust vähem kui eelmisel aastal. „Kukkumine oli käsitöötehnoloogiate ja disaini ning rakendusinformaatika sisseastujate seas. Eks neid kohti, kus saab ITd õppida, 
17
Tervisejuhiks pürib seitse inimest kohale
[caption id="attachment_429341" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu kolledži tervisekäitumise lektor Kädi Lepp just üles pandud nimekirja ees, mille järgi sisseastujad vestlusele lubatakse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus rekordilised 161 avaldust, sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub vaid 22 tudengile.
Esmaspäeva hommikul kella 11 paiku oli kolledži esimese korruse koridor rahvast tihedasti täis: tublisti üle saja tervisejuhiks pürgija olid testi juba teinud ning ootasid hinge kinni pidades tulemusi: kes pääseb edasi vestlusele ja kellel tuleb pettunult koju naasta. Kui samal hommikul testi sooritanud liiklusohutuse eriala õppureile piisas 30 punktist, et teise vooru pääseda, siis tervisejuhtidega oli asi karm.
Haapsalu kolledži tervisekäitumise lektor Kädi Lepp just üles pandud nimekirja ees, mille järgi sisseastujad vestlusele lubatakse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus rekordilised 161 avaldust, sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub vaid 22 tudengile.
Esmaspäeva hommikul kella 11 paiku oli kolledži esimese korruse koridor rahvast tihedasti täis: tublisti üle saja tervisejuhiks pürgija olid testi juba teinud ning ootasid hinge kinni pidades tulemusi: kes pääseb edasi vestlusele ja kellel tuleb pettunult koju naasta. Kui samal hommikul testi sooritanud liiklusohutuse eriala õppureile piisas 30 punktist, et teise vooru pääseda, siis tervisejuhtidega oli asi karm. 
Heli Kaldas: kolledži õppijad loovad lisaväärtust
[caption id="attachment_429329" align="alignnone" width="1920"]
Heli Kaldas, Haapsalu kolledži direktor[/caption]
Haridusasutuste õppeaasta lõpus tehakse tavaliselt kokkuvõtteid, samuti plaane uueks õppeaastaks. Lasime lendu 60 kõrgharitud inimest, kes rakendavad oma teadmisi eri maakondades, sh Läänemaal.
Just regionaalsus oli meie sellesuvise arengupäeva fookuses ja lauale panime igipõlise küsimuse: „Miks Läänemaale on vaja Haapsalu kolledžit?“ Tundub juba imelik, et seda endalt pidevalt küsime. Tõstatus ka küsimus, et miks vaatame nii kitsalt. Miks me ei küsi, kas Eestile või maailmale on vaja Haapsalu kolledžit. Ja miks arutleme asukoha-, mitte inimesekeskselt.
Peale Tallinna ja Tartu on Eestis vaid viis maakonda, kus pakutakse kõrgharidust. Tasub mõelda, miks tulevad Harju- ja Raplamaalt, Pärnu- või Võrumaalt inimesed õppima just Haapsallu. Järelikult on siin lisaks pakutavale õppele veel midagi ja seda tuleks võtta kui tunnustust. Tunnustust Haapsalu linnale, tunnustust meie igapäevatööle.
Heli Kaldas, Haapsalu kolledži direktor[/caption]
Haridusasutuste õppeaasta lõpus tehakse tavaliselt kokkuvõtteid, samuti plaane uueks õppeaastaks. Lasime lendu 60 kõrgharitud inimest, kes rakendavad oma teadmisi eri maakondades, sh Läänemaal.
Just regionaalsus oli meie sellesuvise arengupäeva fookuses ja lauale panime igipõlise küsimuse: „Miks Läänemaale on vaja Haapsalu kolledžit?“ Tundub juba imelik, et seda endalt pidevalt küsime. Tõstatus ka küsimus, et miks vaatame nii kitsalt. Miks me ei küsi, kas Eestile või maailmale on vaja Haapsalu kolledžit. Ja miks arutleme asukoha-, mitte inimesekeskselt.
Peale Tallinna ja Tartu on Eestis vaid viis maakonda, kus pakutakse kõrgharidust. Tasub mõelda, miks tulevad Harju- ja Raplamaalt, Pärnu- või Võrumaalt inimesed õppima just Haapsallu. Järelikult on siin lisaks pakutavale õppele veel midagi ja seda tuleks võtta kui tunnustust. Tunnustust Haapsalu linnale, tunnustust meie igapäevatööle. 
Tervisejuhi erialale kandideerib 161 inimest
[caption id="attachment_427215" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kolledž. Foto: arhiiv[/caption]
Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 161 avaldust, mis tähendab, et sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub 22 tudengile.
Tervisejuhi eriala oli populaarseim ka mullu, aga seekord on tahtjaid veel rohkem. Mullu oli konkurss 5,8 õppijat kohale, tänavu 7,3. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tulevad seda eriala õppima näiteks treenerid, õpetajad, lasteaednikud ja õed, et end täiendada, aga rohkem on ka otse gümnaasiumist tulnuid.
Haapsalu kolledž. Foto: arhiiv[/caption]
Haapsalu kolledži tervisejuhi erialale laekus 161 avaldust, mis tähendab, et sisse saab iga seitsmes, sest kohti jätkub 22 tudengile.
Tervisejuhi eriala oli populaarseim ka mullu, aga seekord on tahtjaid veel rohkem. Mullu oli konkurss 5,8 õppijat kohale, tänavu 7,3. Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tulevad seda eriala õppima näiteks treenerid, õpetajad, lasteaednikud ja õed, et end täiendada, aga rohkem on ka otse gümnaasiumist tulnuid.