1

21. septembril tähistatakse Läänemaal vastupanuvõitluse päeva

Põgari palvemajas pidas viimase istungi Otto Tiefi valitsus. Vastupanuvõitluse päeval peetakse seal mälestushetk. Foto arhiiv.

Läänemaal tähistatakse vastupanuvõitluse päeva Kirbla kirikaias, Põgari palvemaja juures ja Ridala põhikoolis.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine algab kl 10 mälestushetkega Kirbla kirikuaias Jüri Ulotsa kalmul. Uluots oli oktoobrist 1939 kuni 21. juunini 1940 Eesti peaminister ning pärast seda kuni surmani 1945 jaanuaris peaminister vabariigi presidendi ülesandeis. Uluotsa kalmul peab hingepalvuse peab Kirbla koguduse õpetaja Illimar Toomet ja korraldustoimkonna nimel asetatakse mälestuspärg.

Päev jätkub kl 10.40 mälestushetkega Põgari palvemaja juures, kus 22. septembril 1944 toimus Otto Teifi valitsuse viimane istung. Seejörel, kl 11 algab vastupanuvõitluse päeva kontsertaktus Ridala põhikoolis, kus kõnelevad Riigikogu liige Raivo Aeg ja Kaitseliidu Lääne maleva pealik kolonelleitnant Rasmus Lippur. Ajaloolane Mati Mandel räägib Otto Tiefi valituse tähtsusest Eesti ajaloos ja valitsusliikmete saatusest. Isamaalisi laule laulavad Ridala põhikooli laululapsed õpetaja Anne Pääsukese juhatusel ja esinevad Ridala rahvatantsijad Hilja Tamme juhendamisel. Päeva lõpetab ühine kohvilaud kooli sööklas.

Vastupanuvõitluse päeva tähistatakse 22. septembril, sest sel päeval 1944. aastal kukutati Eesti vabariigi seaduslik, Otto Tiefi valitsus. Riikliku tähtpäevana tähistatakse 22. septembrit kui vastupanuvõitluse päeva alates 2007. aastast. Päeva eesmärk on tänada Eestile elanud eestlasi, kes ka võõrvõimu trotsides jäid kindlaks oma aadetele. See on päev, et  meenutada metsavendade, poliitvangide ja küüditatute  meelekindlust ning üldrahvalikku vastupanutahet.

Otto Tiefi valitsuse moodustamine  on sümboolse tähtsusega samm Eesti iseseisvuspüüdluste ja võõra võimu vastu võitlemises. Valitsuse nimetas ametisse Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots.

Valitsuse esimene koosolek toimus Tallinnas 20. septembril. Päev hiljem, 21. septembril 1944 teatas valitsus oma kohustuste täitmisele asumisest, raadio kaudu informeeriti sellest ka välisriike. Valitsuse deklaratsioon maailmale ja eesti rahvale jäi trükkimata, sest nõukogude pommirünnak lõi rivist välja trükikoja elektrivarustuse.

Kuigi äsjaloodud valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas, sai sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva: 22. septembril okupeerisid Eesti pealinna Nõukogude Liidu väed. Vaid mõni tund enne okupantide väeüksuste jõudmist Tallinna, lahkusid pealinnast viimased Eesti vabariigi valitsusliikmed.

Eesti Vabariigi valitsus kogunes Läänemaale Puise randa Põgari külla, et oodata evakueerimiseks lubatud kiirkaatrit Rootsist. Kaater saabus aga alles 29. septembril ning sellega põgenes Eestist vaid riigisekretär Helmut Maandi. Põllutööminister Kaarel Liidak varjas ennast nõukogude võimu eest metsavennana ning suri 1945. aastal. Valitsuse ülejäänud liikmed arreteeriti ning mõisteti vangi või surma.

Otto Tiefi valitsusest sai alguse Eesti vabariigi valitsuse tegevus eksiilis, mis andis 1990. aastate alguses täiendava poliitilise ja õigusliku argumendi Eesti vabariigi taastamiseks järjepidevuse alusel.

Vastupanuvõitluse päeva Läänemaal aitavad korraldada;Ridala Põhikool, Kaitseliidu Lääne malev, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Läänemaa Memento ja Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
jaanus
jaanus

Vaat see oli õige vastupan8u, mitte aga SS-leegion ja nüüd ka selle mundri eksponeerimine Lihulas on natsipropagandast joovastuses olevate inimeste mäss seadusliku vabariigi vastu.

wpDiscuz