Reedel tunnustas justiitsminister Urmas Reinsalu Vabaduse Tammepärja aumärgiga 129 inimest, nende hulgas nelja läänlast, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel.
Läänemaalt pälvisid Vabaduse Tammepärja aumärgi Arnold Aljaste, Juhan Hepner, Heiki Magnus ja Mati Mandel.
Läänemaa Memento eestvedajat Arnold Aljastet autasustati iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest, ERRi Läänemaa korrespondent Juhan Hepnerit vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise ajaloo talletamise ja tutvustamise eest, kaitseliidu Lääne maleva taasasutaja Heiki Magnust vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamise, mälestusürituste ja tähtpäevade korraldamise eest ning ajaloolast Mati Mandelit metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest.
Lisaks neile andis minister Reinsalu Vabaduse Tammepärja aumärgi kaitseliidu Lääne maleva endisele pealikule Mehis Bornile metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest ning Läänemaalt, Asukülast pärist Lembit Noorele lähiajaloo talletamise ja tutvustamise eest.
Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas oma kõnes, et okupatsiooniaja Eesti ajalugu ei ole vaid repressioonide ja argielu ajalugu. „Selle ajaloo särav lehekülg on leppimatu, okupatsiooni esimestest päevadest alanud vastupanu võõrastele võimudele. Just tänane päev, Vene okupatsioonivägede Eesti pinnalt lahkumise päev, on sümboolne kuupäev, kus saame tähistada eesti rahva võitu,“ ütles Reinsalu.
Reinsalu sõnul annetati 129 Vabaduse Tammepärja aumärki neile meestele ja naistele, kes on osalenud võitluses Eesti vabaduse eest ja kes on seda võitlust uurinud ja mälestust jäädvustanud.
Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliidu esindaja Heiki Magnus tänas lisaks aumärgi saajatele ka neid inimesi, kelle vabatahtlik tegevus ja igakülgne abi on olnud märkimisväärne. „Tegusate inimeste hulgas on kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, vabadusvõitlejad ja represseritud ja meie toetajad ning koostööpartnerid. Teie panus lähiajaloo mälestuse jäädvustamisel on märkimisväärne, seda nii meile kui ka tulevastele põlvedele. Meie kõik Vaba Eesti päeva tähistajad mõtleme täna ka nendele, kellele pole antud elada tänase päevani – need on meie isad, vanaisad, lähisugulased ja kodukandist pärit vabadusvõitlejad,“ sõnas Magnus.
Tunnustuse pälvinute hulgas on Eesti kaitselahingutes osalenud veteranid, Raua tänava lahingu veteran, endised metsavennad, vastupanuvõitlejad ja õigusvastaselt represseeritud. Samuti tunnustas justiitsminister oma otsusega Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustajaid. Nende hulgas on metsavendluse mälestuse hoidjad, mälestiste rajajad, mälestuspäevade korraldajad ja isamaaliste organisatsioonide tegusad liikmed.
Kandidaadid esitasid endiste poliitvangide Loode-Eesti ühing, kaitseliidu Võrumaa maleva Rõuge-Vastseliina üksikkompanii, Jakob Westholmi gümnaasium, Võru abilinnapea, admiral Johan Pitka relvavendade ühendus, kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond, eruohvitseride kogu, Põrgupõhja Risti selts, kaitsevägi, Janno Isat, endiste poliitvangide liidu Valgamaa ühing, soomepoiste pärimusühing, Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti Memento liit.
Fotod Aare Hindremäe
imelik lugeda seda , – vaibumatu vastupanu – ja siis pidev jutt ajakirjanduses mingist piiriehitusest ja venelastele Narvataguse ja Petserimaa ära kinkimisest, viimasega oleks nagu kirbud püksis, kannatamatult ei jõuta ära oodata millal vabadusvõitlejate verega kätte võidetud ja siiani okupeeritud eestmaa osa kandikul ära saaks anda, ilmselt loodavad kellegilt ka aurahasi rinda.