Õppereisi eestvedajad on Larissa Mandel ja ajaloolane Mati Mandel. Foto: Urmas Lauri
Täna tuuritab seltskond Lihula rahvast tuntud läänlastega seotud paikades. Hommikul kell 10 alanud reisiga loodetakse ühele poole saada kella viieks pärastlõunal.
Reisi käigus tutvutakse Eesti omariikluse eest võitleja Mihkel Lülli, EV viimase okupatsioonieelse peaministri Jüri Uluotsa, kunstniku Valdemar Väli, arsti, luuletaja, karikaturisti ja küüditatute mälestusmärgi autori Viljar Ansko, kunstniku Ants Laikmaa ning erakliku külakunstniku Albert Kallasmaa ehk Breti elu ja tegevusega.
Enne väljasõitu Lihula mõisa juurest ütles ajaloolane Mati Mandel, et ajalooselts on ka varem sarnaseid ringsõite korraldanud. Näiteks on tutvutud Rapla-Virtsu raudtee jaamahoonetega ning tehtud ka mõisatuur. Täna on isikute tuur.
“Loit Lepalaan räägib meile [Kullamaal] Valdemar Välist,” ütles Larissa Mandel. “Väli maalid on ju kõik Lepalaane käsutuses.”
Seni, kuni huvilised bussi kogunesid, võttis Mandel Lääne Elu jaoks lühidalt kokku Mihkel Lülli olulisuse.
“Mihkel Lüll oli oluline tegelane enne Eesti Vabariigi kehtestamist,” tõdes Mandel. “1917. aastal, kui see Eesti autonoomia küsimus oli, et saada Venemaa Ajutise Valitsuse ajal vähemalt autonoomia, siis räägiti, et tema olevat Eesti delegatsiooni kooseisus võetud kaasa sinna Ajutise Valitsuse peaministri [Georgi] Lvovi jutule. Lüll olevat löönud rusika lauale, et seadus on vaja kohe vastu võtta, seda nõuab 40 000 Eesti sõjameest, kes on siin Peterburis. Lvov olevat Lülli maha rahustanud ning paar päeva hiljem võetigi vastu seadus, et Liivi kubermangu põhjapoolsed maakonnad liidetakse Eesti kubermanguga. Samal suvel aitas Lüll kaasa Eesti esimese diviisi loomisel. Tema, Johan Pitka ja Villem Tomingas käisid mööda Eestit selle jaoks raha korjamas ja propagandat tegemas. Lüll olevat olnud väga hea jutumees. Suure habemega vend oli. Käis, ja oli mõnikord isegi kartulikotitäie rahaga tulnud. Samal ajal müüs omma luuletuste kogu, need luuletused olid ka lauldavad, kirikulaulude viisil. Selline populaarne vend oli.”
Pärast Vabadussõda sai Mihkel Lüll Vanamõisa mõisast endale osakese. “Õunapuuaia ja mida veel,” teadis Mandel rääkida. “1941. aastal lasid hävituspataljonlased ta maha.”
Vanamõisa järel põikasid tuuritajad ka Vanamõisa lähistel asuvasse Uluste külla, Jüri Uluotsa sünnikohta. Käidi ka Kirbla kalmistul, kuhu Uluots on maetud. Seejärel suunduti Kasari jõe põhjakaldale, Kullamaale, Ristile, Kadarpiku külla ja Puise kanti.
Bussiseltskonnale on teejuhtideks Mati Mandel, Loit Lepalaan ja Heiki Magnus. Väljasõidu korraldavad Vana-Läänemaa Ajaloo Selts ja MTÜ Keskaegne Lihula.
Fotod: Urmas Lauri
