Haapsalu elanikule Kätlin Tammele teeb muret võimalus, et Haapsalus kasutatakse umbrohumürke. Ükski hooldaja seda ei kinnita.
Neljapäeval oli Tamm Wiedemanni tänaval külas, kui tundis ebameeldivat haisu ja läks aknale vaatama. „Üks mees mürgitas tänava peal ja koolimaja ümbruses neid rohututte, mis plaatide vahelt välja tulevad ja mis on kuivaga nagu nii ära kuivanud,“ ütles Tamm.
Tamm ütles, et ta küll mürki lõhna järgi ära ei tunne, aga nähtud mehel oli kaasas pritsimisvarustus, seljas kollane vest ja pritsis midagi Wiedemanni spordihoone ees tänavakivide vahel kasvavatele umbrohtudele peale. Ta teadis rääkida, et õhus levivad umbrohutõrje mürgid 600 meetri kaugusele ja need on eriti ohtlikud lastele ja rasedatele.
Ta ütles, et seesuguse põuaga umbrohi ei kasvagi ja seetõttu ei tohiks üldse olla põhjust neid pritsida.
Haapsalu Linnahoolduse hankespetsialist Krista Vilta ütles, et linnahooldus ei kasuta üldse umbrohumürkisid, vaid trimmerdavad teeääri. „Sellel aastal me ei kasuta taimekaitsemürke ei umbrohuks ega selles mõttes,“ ütles Vilta.
Samuti ütles ta, et Wiedemanni tänav ei kuulu nende haldusalasse.
Haapsalu spordibaaside juht Tarmo Tuisk ütles, et nende alade majaesiseid hooldab Taavi Käsu firma. „Kojamehe töö on nende peal,“ ütles Tuisk. Ka Tuisu sõnul ei ole nemad ühelegi objektile mürki pannud.
Elukeskkonnast hoolivat Tamme hakkas umbrohumürkide kasutamine Haapsalus huvitama juba kevadel, sest tema kõrvu olid jõudnud kuuldused, et raudteetammi äärset mürgitatakse hoiatusi üles panemata. Ta saatis küsimuse mürkide kasutamise kohta Haapsalu linnahooldusele, ootas sealt tulutult kaks kuud vastust ning juuni keskpaigas küsis sama küsimuse linnavalitsuse keskkonnaspetsialistilt Remi Treierilt.
Viimane edastas talle vastuse linnahooldusest: „Haapsalu Linnahooldus on kasutanud sellel aastal nn putukatõrjevahendeid roosipeenardes Promenaadil, raudteejaamas, Uuemõisa pargis ja LV juures. Seda on tänaseks tehtud kahel korral. Hoiatussildid olid üleval. Mujal ei ole Linnahooldus teinud ega plaani mitte ühtegi taimekaitsetööd teha.“
Edasise uurimise käigus sai ta vastuseks, et umbrohutõrjeks kasutatakse vaid rohimist ja kõplamist. Ka nimetatud kergliiklustee ääres niidetakse vaid masinatega.
Raudtee ääres pritsiti muidugi korduvalt.Keegi ei hakanud hoiatama,kui maasikaid noppisid,siis pärast said aru kui halb hakkas….
Niitma pidi karuputkede pikki varsi jms.,mida mürk ära hoida ei suutnud,muud ei jäänud üle.
Tädi vist päikesepiste saanud,nägi veidi valesti.
Teemast välja, aga, millistes pudelites vett koju veetakse? Ja siis on õõvastav vaadata videot, kuidas merikilpkonna ninasõõrmest tõmmatakse välja joogikõrt.
Alatu laim. Ilmselgelt oli tegu mehega kes tegeles kastmisega.
Nägija peaks minema juurde ja julgesti küsima, mis te teete, kelle korraldusel ja mis kraam teil pritsis on. Peab olema julgem – hea, et üldsusele teada anti.
PS mõni aasta tagasi pritsiti mürgiga raudtee kergliiklustee ääri ja kuuldavasti pidi see odavam olema, kui niitmine. Vot nii.
See toimus avalikus kohas…siis peaks veel olema , kes seda nägi….seni kuni keegi rohkem seda ei näinud, siis on kahtlane see jutt
Ikka juhtub sedagi, et nähakse tonti ka seal, kus seda polegi.