Koerale on praegune suvekuumus kordades ohtlikum kui inimesele, hoiatab Haapsalu loomakliiniku arst Marika Malmet.
Kui praegune üle 30-kraadine kuumus on vahelduseks keskmisele Eestimaa suvele paljudele puhas rõõm, mida tuleb iga hinna eest nautida, siis lemmikloomale võib sama temperatuur teatud tingimustel põhjustada kiire surma.
Malmeti sõnul saab lemmiklooma kuumarabandust ära hoida sama moodi nagu inimestegi puhul – kaine mõistusega.
„Ärge jätke loomi autosse, ärge võtke neid randa kaasa ja ärge tehke päevasel ajal pikemaid jalutuskäike, kui häda pärast vaja,“ luges Malmet üles kolm kõige lihtsamat reeglit. „Meil endil on jalanõud jalas ja riided seljas – me ei kujuta isegi ette, kui kuum on asfalt koera jaoks,“ selgitas ta.
Kui koeral on päeval vaja hädad ära õiendada, peakski väljas käimine sellega piirduma ja ka siis tasub liikuda varjulises kohas. „Tavapärased, pikemad jalutuskäigus jäägu hommikuks ja õhtuks, kui on jahedam,“ rõhutas Malmet.
Kõike tähelepanelikumad peavad olema lühininaliste lemmikute omanikud. „Kui lühininalised kasvõi ühe kilomeetri palava ilmaga maha käivad, ei ole see neile üldse hea,“ märkis Malmet.
Kuuma suhtes eriti tundlikud on ka kutsikad, eakad ja ülekaalulised loomad.
Teine riskigrupp on lühikarvalised ja lühikeseks pügatud karvaga koerad-kassid – kuna karvkate nahka kaitsmas pole, võivad nad end ära kõrvetada.
Kuigi mõni allikas ütleb, et koeri ei tohiks autosse jätta pikaks ajaks, siis Malmeti tungiv soovitus on neid üldse mitte autosse jätta.
„Inimese jaoks võib tunduda, et viis minutit ei ole pikk aeg, kuid autos võib loom väga kiiresti üle kuumeneda, see on tõesti minutite küsimus,“ ütles ta.
Kuna koertel on praeguse kuumaga keel kogu aeg vesti peal, tuleb hoolega jälgida, millal olukord kriitiliseks muutub.
„Kuumarabandusega läheb lõõtsutamine-hingeldamine eriti kiireks ja sülg hakkab voolama, koer muutub loiuks. Loom võib ka oksendada ja kõht lahti minna. Kui tundub, et loom ei ole enam päris tema ise, muutub jõuetuks ja keeldub joogist, tuleb pea piirkonda, kõhualust, käppasid jahutada leige veega, ja kindlasti mitte täiesti külma veega, et ei tekiks liiga suurt temperatuuride kontrasti,“ selgitas Malmet.
Kui koera kehatemperatuur ei ole tõusnud üle 39.5˚C, piisab üldjuhul veega jahutamisest. Koera on lihtne kraadida digitermomeetriga (pärakust).
Kui sellest pole abi, temperatuur tõuseb üles 41 ˚C, hingeldamine järjest kiireneb, pupillid on suured või teadus kaob, tuleb kiiresti arstiabi otsida. „Transportida tuleb looma kindlasti nii, et tal oleks piisavalt õhku, kui on pikem sõit, siis suud ja keha niisutada,“ õpetas Malmet.
Kui kuumarabanduse saanud looma ei suudeta õigel hetkel maha jahutada, saabub surm suhteliselt kiiresti.
„Hoidke oma lemmikud jahedas!“ pani Malmet loomaomanikele südamele.
Eesti Loomakaitse Selts soovitab, mida teha kuuma ilma korral:
• Taga pidev juurdepääs puhtale jahedale veele.
• Jäta loomale mitu veekaussi ja pane need kohta, kus on vari.
• Võimalda loomale varjuline koht või varjualune, kuhu loom saab minna päikese eest peitu. Hea kui loomal on võimalus minna mõnda jahedasse ruumi, näiteks maja keldrisse.
• Hoia oma lemmikloomad toas, kus aknad kinni ja kaetud nii, et päike tuppa ei pääse.
• Võimalusel võiks koeral olla enda jahutamiseks väike bassein õues või märg rätik toas. Märjad rätikud sobivad ka kassile ja pisiloomale.
• Valmista lemmikule suuremad jääkuubikud ning anna talle need lakkumiseks ja närimiseks.
• Lisa jääkuubikuid ka lemmiklooma veele.
• Ära mitte kunagi jäta lemmikloomi sooja ilmaga seisvasse autosse. Autos tõuseb mõne minutiga temperatuur kõrgemaks kui õues.
• Vii oma lemmikloom pikemalt jalutama alles siis, kui päike on loojunud ja maapind jahtunud.
• Randa minnes jätta lemmikloom koju kui sa ei ole kindel, et loomal on võimalik rannas varjuda.
• Lase lemmikul võimalikult palju puhata.
