Haeska küla tähistab laupäeval küla esmamainimise 740. aastapäeva terve päeva kestva peo ja uue raamatuga.
Haeska külaseltsi juhatuse liige Saima Madrus on varem koostanud kaks „Põlise Haeska” kogumikku. Esimene annab ülevaate Haeska põlistaludest, teine Haeska koolihariduse ajaloost. Laupäeval esitletakse „Põlise Haeska” kolmandat osa. „Me keegi pole seda veel näinud ega tea, millest see on. Ju siis on soov põnevust hoida,” ütles Haeska külaseltsi esimees Ants Ale.
Esimene „Põline Haeska” ilmus küla 730. ja teine 735. aastapäevaks.
Esmamainimise 740. aastapäeva pidustused algavad keskpäeval Haeska seltsimaja juures lipu heiskamisega. „Traditsiooni järgi tõmbavad lipu vardasse küla kõige vanemad elanikud,” ütles Haeska külaseltsi juhatuse liige Arved Alas. Haeska küla ajaloost kõneleb ajaloolane Anton Pärn, küla tundmise peale tuleb viktoriin.
Kutsutud on ka naaberkülad – Asuküla, Puise, Kiideva, Võnnu, samuti naaberlinn Haapsalu. Külaseltsid pannakse kohapeal võistlema – on saapaheide ja noolevise jms. Haeska kanti aitab tundma õppida fotojaht – võistlejail tuleb fotode järgi paigad üles otsida. „Las haapsallased avastavad oma äärelinna,” ütles Alas. Haeska on pärast haldusreformi Haapsalu linna osa. „Oleme arvestanud, et ka linnavalitsusest tullakse meid tervitama,” ütles Ale.
Mälestuseks on plaanis teha kokkutulnutest droonifoto. „Talude kaupa koguneme pildistamiseks. Kõik, kes on kohapeal, on mõnest talust või mõne talu külalised,” ütles Ale.
Alas ei osanud öelda, kui palju rahvast võiks aastapäevapeole tulla. „Suppi on tellitud 150–200 portsu,” ütles Alas. Avatud on kodukohvikud. Õhtu lõpetab simman.
Haeska küla on esimest korda kirjalikult mainitud 1278. aastal. Praegu elatakse Haeskas aasta ringi 35 talus, suvekodusid on 24.
