See folkloorimaiguline väljend tekkis pärast 1812. aastat, kui Napoleon Prantsuse armeega Moskvasse tungis. Kaks sajandit hiljem tulistas Prantsusmaa jalgpallikoondis Moskvas MMi finaalivastase Horvaatia väravavõrgu üsna auklikuks ja tõstis teist korda pärast 1998. aastal kodumaal toimunud MMi võidukarika taeva poole.
Finaalmäng pakkus palju nii silmale kui ka hingele. Horvaatide võitlejaloomus lõi ka pühapäeva õhtul Lužniki peaareenil eredalt põlema ja just tänu nende jäägitule võidutahtele sündis üks läbi aegade elamusrikkaim kullamatš. Prantslaste koondis osutus lihtsalt liiga kõvaks pähkliks, mida katki hammustada. Nende võidutulemus 4:2 peegeldab selgelt jõudude tegelikku vahekorda. Kolmanda kohaga lahkusid Venemaalt belglased, kes sundisid inglased alistuma 2:0.
MMi parimaks mängijaks kuulutati horvaat, Madridi Reali keskväljamootor Luka Modric. Talle järgnesid belglane Eden Hazard ja prantslane Antoine Griezmann. Parimaks väravavahiks nimetati Belgia puurilukk Thibaut Courtois, silmapaistaimaks noormängijaks 19aastane Prantsusmaa imepallur Kylian Mbappé. Eelmisel MMil sai selle tiitli samuti Prantsusmaa esindaja Paul Pogba. Suurim väravakütt MMil oli kuue tabamusega inglane Harry Kane. Finaalturniiri 64 mänguga löödi kokku 169 väravat ehk keskmiselt 2,64 väravat ühes mängus. Eelmisel MMil 2014. aastal Brasiilias olid arvud vastavalt 171 ja 2,67. Kokku on MMi finaalturniiride ajaloos 900 mänguga löödud 2537 väravat ehk keskmiselt peaaegu 2,82 väravat ühes mängus.
Prantslaste peatreener Didier Deschamps tuli 20 aasta eest mängijana maailmameistriks. Ta oli siis Gallia kukkede kapten. Enne teda on nii mängijana kui ka peatreenerina MMi kullavõitu nautinud brasiillane Mario Zagallo ja sakslane Franz Beckenbauer. Järgmisele MMi finaalturniirile pääseb juba 48 koondist ja see peetakse 2022. aasta lõpus Kataris.
