Ivo Karindi
Nõva kooli hoolekogu esimees
Lääne-Nigula vallavalitsuse säästurežiim algab keskmest kõige kaugema, Nõva kooli kallal keskosa Taebla kooli ülesehitamise nimel.
Lääne-Nigula vallavalitsuse arengukava projektis aastateks 2018–2026 on kirjas, et vallavalitsuse missioon on „luua elanikele parim arengu- ja elukeskkond, säilitada valla erinevate piirkondade kultuuripärand ja traditsioonid, olla tõhus partner ja arengumootor ettevõtlusele ning läbi võrgustikupõhise lähenemise ja kogukondade koostöö kindlustada valla haldussuutlikkus ja tagada avalikud teenused”. See kõlab ülendavalt ning iga Lääne-Nigula kodanik peaks olema uhke sellise partneri üle.
Arengukava projekti investeeringute kava on praegu veel tühi, oodates eelarvestrateegia projekti valmimist 2018. augustis, kuid teatud investeeringud ning tegevused on juba otsustatud, nagu on meile teada meediast. Üheks selliseks otsuseks on Taebla kooli lammutamine ning uue ehitus eelarvega kuni 2,1 miljonit eurot. Arengukavast loeme, et 2012–2018 on Taebla kooli õpilaste arv vähenenud 9 protsenti, 128ni. Investeering väheneva õpilaste arvuga Taebla kooli on seega 16 406 eurot õpilase kohta.
Üheks teiseks teadaolevaks vallavalitsuse otsuseks on kavatsus sulgeda Nõva kooli õpilaskodu ning selle põhikooli ülemine aste, kusjuures erinevalt Taeblast on Nõva kooli õpilaste arv kasvanud samal perioodil 18 protsenti. Võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt sooviks kooli ümber koondunud kogukond samuti näha kui mitte just võrdväärset investeeringut suurusjärgus 328 125 eurot, siis vähemalt vallavanema ja volikogu esimehe valimislubaduste ning liitumislepingu täitmist säilitamaks kooli struktuuri sellisena, nagu see oli enne valdade liitumist.
Kahjuks peab aga tõdema, et ehkki kõik piirkonnad ja kogukonnad „suures ja vennalikus” Lääne-Nigula vallas peaksid olema võrdsed, on teatud piirkonnad ja kogukonnad juba kujunenud teistest võrdsemaks. Orwelli teoses „Loomade farm” müüdi töökas hobune Tümpsa hobuselihunik-liimikeetjale, et sead saaksid soojas toas priisata ning „suurele juhile” ordeneid väljastada. Kui selline valitsemise mudel on tõepoolest Lääne-Nigula vallavalitsuse käekirjaks, tekib küsimus, et milline Lääne-Nigula kogukondadest järgmisena liimi keetmiseks maha müüakse ning millise suure ja uhke projekti nimel?
Kaardile vaadates märkame tõepoolest veel ühte mõõdet – arendamine ning investeerimine toimub Lääne-Nigula keskuses, samas kui äärealadele kehtestatakse kasinuseprinitsiipi. Nõva, mis asub keskusest kõige kaugemal, peab end kokku tõmbama kõige esimeses järjekorras. Milline piirkond saab olema järgmiseks ohvriks Taebla piirkonna ülesehitamisel? Martna? Noarootsi? Kullamaa? Kas „Loomade farmi” „toiduportsjonite korrigeerimine”, mida mitte mingil juhul ei nimetatud „vähendamiseks”, ei olegi mitte Lääne-Nigula „koolivõrgu korrastamise” projekt?
Lääne-Nigula vallavalitsusel ning volikogul oleks ülim aeg teha kannapööre ning hakata käituma vastselt koostatud missiooni kohaselt, kaasates kogukondi ja tehes nendega koostööd. Volikogu teerullitaktika vallavalitsuse kinnisideede elluviimisel ei saa lõppeda hästi ühelegi osapoolele.
Kaua võib! Iseennast ära juba ei tüüta.
Kõigepealt peaks koolitöötajad leidma enda vahel ühtehoidmise mitte kiruma üksteist taga!
On ikka vahe küll kas on üle saja lapse või alla 20 kuhu ei ole tulemas lapsi, pigem lähevad teise kooli.
Teada mis toimub sees pool kooli.
Ära häma, igal aastal on tulnud õpilasi juurde, vaata vaid arengukava ametlikke numbreid.
sopaloopimine. Kaua võib!
“jõudumööda ja asi liigub, miski ei käi kellegi arvelt” (Eelmisest kommentaarist)
Nõval vallandati koolidirektor paar päeva enne õppeaasta algust, et julges küsida kooli kulusid. Pool aastat hiljem koondati lasteaia õpetaja, sest julges uuelt k.t-lt aru pärida. Siis 2 õpilaskodu kasvatajat ja tagatipuks 2 koristajat. Hr. Liivi tegevus poole aasta jooksul Nõva kooli arendamisel. Seda kõike valla vaikival nõusolekul. Õpilaskodu kinni, kooli ülemine aste sulgeda. Miks me arvame, et see kedagi ei puuduta. Suur kokkuhoid laste ja vanemate pisarate arvelt.
teistel on ka soove, vajakajäämisi, unistusi ja rahulolematust. Kõike aga korraga nagunii ei saa, ülejäänud peale Nõva ei unda vahetpidamata. Kes teile kogu aeg liiga teeb? Mitte keegi ja teised ka ootavad.
Nõva undab oma olemasolu säilitamise nimel, mitte sellepärast, et midagi saada. Ainus, mida vajatakse, on minevikus allkirjastatud lepingute ning juba antud lubaduste täitmine. On see siis liiga palju tahta?
Usun on rohkem on undamist, et ei kaotaks oma töökohta.
Ja mis on alternatiiv Nõval kõrgharidust nõudev töökoht leida? Suvine nõudepesija “isakese” A&O juures? Palju ise undad, kui keegi A&O üle võtab?
Nüüd siis lõpuks hakkate aimama mida tähendas see ühinemine.Loomulikult hakatakse teistel kraane kinni keerama.Küsimus, kaua suudab mõni Ristikas volikogus püsida? Ma arvan et järgmine kõvem kokkutõmme toimub peale valimisi Ristil.
Taebla Koolimaja ehitusest maksab 85% kinni Euroopa Liit. See ju ammu otsustud asi ja selle nimel gümnaasium kinni pandi ning õpilaste arv vähenes.Uskumatu populism selle Karindi poolt, kui enam argumente pole siis aetakse topelt jama
on vaja Nõva Kool ära nullida? Kuidas see kellelegi jalgu jäi?
Liiga vähe lapsi, selle pärast. Selleks, et kool põhikoolina saaks probleemivabalt riigi poolt ette nähtud pearahadega toimetada, oleks vaja min 100 last. Kui õpilaste arv jääb alla selle, tuleb juurde maksta. Suurim iga aastane kuluartikkel- õpetajate palgad. Ei saa märkimata, jätta, et Nõva õpetajad saavad Läänemaa õpetajate võrdluses kõige kõrgemat töötasu. Tuletan hr Karindile ja tema sõpradele meelde, et Nõva on osavald ehk iseseisva eelarvega. Pole vaja lärmata, leidke need rahad oma osavalla eelarvest ja pole mingit probleemi!
Kallis maksumaksja, Nõva koolil on saareline staatus ja ka riigi poolt rohkem raha õpetajate palkadeks ette nähtud, seega ei tule keegi sinu tasku kallale, tüüpiline õiendamine kui ise midagi ei tea.
Siin sa eksid, lugupeetud hehh. Nõva koolil ei ole ammu enam saarelist staatust. Palgad tulevad ikka pearahast ja mis puudu jääb, valla eelarvest.
Haridusministeerium ei ole saarelist staatust Nõvalt ära võtnud, see et vald saab (õpilaste arv x koefitsent) raha ja siis teeb ühtlustuse – Nõvalt maha ja teistele juurde, on juba alatu, igale koolile on kehtestatud oma koefitsent, see peaks maksmise aluseks olema, mitte mingi suvaline keskmine, siiani on Nõva õpetajate palgaraha igal aastal üle jäänud ja vald selle oma suva alusel kuhugi kantinud, enne Nõva, nüüd Lääne-Nigula
Loomulikult on piirkonnal endiselt saareline staatus. Ministeeriumist on see järgi kontrollitud. Sealt öeldi, et geograafiat muuta ei saa. Õpetajate palka see küll kõrgemaks ei tee. See tähendab, et õpilaste arv ei ole nii suur nagu mujal.
Mis Nõva kolis nüüd Tallinna külje alla või? Või hoopis Tartusse? Järsku haldusreform liigutas Munamäe kah kuhugi mujale, Lääne-Nigulasse näiteks?
Selle loogika kohaselt on EV tervikuna vaja kinni panna – liiga vähe maksumaksjaid, et seda üleval pidada. Kehtestame riigile “mõistliku” miinimumpiiri, näiteks 3 miljonit inimest. Siis saab päris mitmest riigist siin maailmas kohe lahti, EV kaasa arvatud. Aga kui on probleem, et vähe õpilasi, oleks ju loogiline, et vallavalitsus midagi ette võtab, et sende arvu suurendada. Näiteks paneb käima koolitranspordi, soodustab õpilaskodu tegevust, tuleb kaasa ettepanekutega elu edasi arendada ning piirkonda elanikke tuua jne. Seni on KÕIK kooli ümber koondunud kogukonna ideed midagi arendada ära nullitud. Rõhk on sõnal “kõik”, 100%. Ja seejuures laulda, et “kõik läheb aina paremak” ning… Loe rohkem »
Palun ärge valetage! Siiani oli Nõva Kooli õpetajate palk üks madalamaid Eestis. Nüüd on toimunud kohustuslik palkade ühtlustamine. Õpetajate palgad tulevad riigilt, mitte vallast ning pole seega suurim kuluartikkel vallas . Küll aga pole vallal siiani selgitust eelmisel aastal kaduma läinud 28 000 õpetajate palgafondi ülejäägi kadumise kohta. Saarelise staatuse tõttu, mida pole mitte keegi piirkonnalt ära võtnud geograafilise eraldatuse tõttu, ei eeldata siin 100 last. Arengukava järgi eeldatakse 20. Selline arv ka hetkel on ning langust pole ette näha- kui muidugi kooli õpilaskodu ja ülemist astet ei panda kinni.
Oot oot, kui pole mingit probleemi miks siis see teerullitamine õpilaskodu ja ülemise astme sulgemise alal absoluutselt kõikide kogukonna arvamuste vastu: osavald, õppenõukogu, õpilasesindus, hoolekogu, lapsevanemad, lisaks kohtumäärus? Kõigist sõidate üle et oma soovi läbi suruda ja valetate, et ei sõidagi.
Tegelikkus viitab pigem sellele, et vallavalitsusel on oma otsus tehtud ning ei kohus ega kogukond teerulli vastu ei saa.
Selles see konks ongi, et ilmselt on eelarvet võrreldes varasemaga korralikult kärbitud. Kui kogukond Nõval saaks kasutada sama suurt eelarvet kui enne ühinemist, siis poleks ju probleemi. Praegu ei lasta kohapeal elavatel inimestel kaasa rääkida oma elu korralduses.
argument argumentide puudumisel. teised samaväärsed: Putini agent, vihakõneleja (allpool), rassist jne. palun esita oma reaalsed argumendid karindi omade vastu, “populism” ei ole argument.
See oli avalik,et vallavanem teatas enne suuri ühinemisi,et võtab teised vallad vastu vaid seepärast,et on vaja kooli ehitada,muidu ei võtaks kedagi.
et on vaja oma kooli ehitada kõiki teisi põhja lastes või? päevapealt lööks uuesti lahku!
Ammu soovitasin.
Need kõik on e m o t s i o o n i d vaid —– nii öeldakse teile.
“It’s all in your head, stupid!” Ja siga lendab.
2012–2018 on Taebla kooli õpilaste arv vähenenud 9 protsenti.
Muidugi, sest selle ajavahemiku sisse mahub ju gümnaasiumiklasside likvideerimine. Kuidas siis saaks õpilaste arv kasvada, kui kool muutus gümnaasiumist põhikooliks? Üsna võrreldamatud võrdlused.
on seal vahet? ja kui on, miks sinna sellist raha sisse taguda?
Ikka väga suur vahe on. Jätta kool ehitamat? Riik pani ette tingimuse – loobute gümnaasiumist, saate uue koolimaja! Nii toimitaksegi.
ehitagu aga. Aga jätku vähemalt teised rahule. Või oli Nõva Kool kah osa tingimustest? Või veel mõni?
Suvi ei ole mitte ainult puhkuste, vaid ka remonditööde aeg. Üheaegselt toimuvad tööd paljudes valla asutustes- Risti Kooli I korruse koridor saab uue näo, Taebla Lasteaias toimetatakse ventilatsiooni, soojustuse ja küttesüsteemi ehitusega, Linnamäe lasteaias uuendatakse ühe rühma köök ja garderoob, Martna Põhikoolis ja Kullamaa Keskkoolis koridorid. Paliveres saab uue näo I klassi klassiruum. Väiksemaid töid toimub ka mujal.
MITTE MIDAGI EI KÄI KELLEGI ARVELT, jõudumööda ja asi liigub.
Kahjuks koridori üle värvimine palju ei lohuta kui kooli olemasolu tervikuna ohus on. Ja see ei ole mitte vihakõne vaid reaalsus.
Kui kuskil midagi värvitakse, väga hea. Asi pole ju nn.san.remondis. Nõva ju puistatakse päriselt, kohti koondatakse jne. See on ju püsivalt tehtud muudatus. Vaadake ja mõelge, mis on Tuksi piirkonnast järgi jäänud. Kaotati kool. Kadus kauplus ja sidejaoskond. Nüüd suvine laagripaik ja suvitajatele suvekodu. Kas see on Nõva tulevik?