Ann Mari Anupõld: suguelu juhendamine

Loomaomanikega tuleb suhelda igasugustel teemadel. Mulle kirjeldatakse tihtilugu detailselt väljaheidete konsistentsi, sisu ja aromaatseid omadusi. Ka pildid nendestsamadest kaunistavad minu telefoni sõnumite mälu ja meilipostkasti kaustasid. Väljaheidetest aga veel lõbusam teema on kahtlemata arutelud loomade suguelust, selle olemasolust või puudumisest ja mis loomal kuidas see asi käima peaks. Ka suguorganite või nendega seotud toimingute nimetamisel on kliendid üpris leidlikud. Munandid muutuvad siis keradeks, pallikesteks või asjandusteks. Kastreerimisest saab kohitsemine, lõikus või „noh, teate küll”. Minu lemmik on aga endiselt klient, kes helistas ja teatas et tema Oskar tahab saada Otto-Triinuks.

Tihtipeale on emaste koerte või kasside omanikud veendunud, et vähemalt korra emaks saamine parandab nende loomade vaimset ja füüsilist tervist oluliselt ning on ka muidu hädavajalik ja üldse nunnu etapp ühe lemmiklooma elus. Kordan siis igaks juhuks veel kord, et see ei vasta tõele. Paaritus ja poegimine võib endaga kaasa tuua igasugu ohte teie koera tervisele alates paaritusaegsetest traumadest kuni mumifitseerunud loodete, keisrilõigete ja haigete kutsikate või kassipoegadeni välja. Selle all ei kannata mitte ainult teie koer, vaid oluliselt võib kannatada ka teie närvikava ja hoiupõrsa viimsed tagavarad. Rääkimata sellest, et teie vastutus on leida uutele ilmakodanikele hoolivad ja pikaaegsed kodud. Mitmele inimesele tutvusringkonnast te usaldaksite oma koera kutsikaid või kassi poegi? Ja kas nende seas on selliseid, kellel ei ole juba majapidamine loomi täis ja kelle koju mahuks üldse veel mõni lemmikloom juurde? Õnnetuid loomi on siin maailmas endiselt pigem liiga palju kui liiga vähe. Targem on üldjuhul ikka oma loom õigel ajal steriliseerida. Ning kui teil on siiski ületamatu vajadus loomalaste hellitamiseks, siis pöörduge mõne miniloomaaia või varjupaiga poole. Kahtlemata on neil teie külastuse üle ainult hea meel.

Arutelu emaste koerte omanikega on mulle juba tuttav teema, kuid alles hiljuti kuulsin oma üllatuseks, et ka isastele koertele on suguelu elamine tervislikust seisukohast üüratult oluline. Nimelt külastas minu kliinikut üks isane labrador, kes on eluaeg võidelnud seedimisprobleemidega. See ei ole ühe labradori puhul kuigi üllatav, kui arvestada, et tegu on tõuga, kelle esindajad käivad ringi nagu tolmuimejad ning hingavad endale valimatult sisse igasugu asju alates tennisepallidest ja prügikoti sisust kuni põõsa all vedelevate ebamääraste haisvate ollusteni välja. Sellise tegevuse käigus võib seedimine kahtlemata kannatada saada. Visiidi täpsemast eesmärgist ei õnnestunud mul kahjuks lõplikult selgust saada, kuid kahtlustan, et omanik soovis raviettepanekute asemel siiski vaid jagada minuga oma tema arvates olulist teooriat. Nimelt oli ta veendunud, et kui vaid tema õde oleks nõus laskma oma koera tema koeral paaritada, siis kaoksid kohe kõik tema koera seedehäired. Seega, kui teil endal peaks olema järgmine kord kõht lahti, siis teate, mida tegema peab! Tegelikult on see muidugi õhust võetud teooria, millel ei saa kuidagi olla tõepärast alust. Nii et ka isaste lemmikloomade omanikele soovitus: kastreerimine tuleb igal juhul ainult kasuks.

Kannan telefoni alati endaga kaasas, kuid olen täheldanud, et töökõnede pidamiseks on enamasti mõistlik varjuda kuhugi eraldatud kohta. Mitte et see mul kiiruga alati võimalik oleks. Alles eelmise nädala lõpus õnnestus mul kõne vastu võtta poes kassajärjekorras, kus sain reaalajas kaasa elada kliendi emase koera paaritamisele, või siis pigem selle ebaõnnestumisele. Selgus, et valitud peigmees oli juba üle kuldse keskea ning jõudnud vanusesse, kus indlevad tütarlapsed tekitasid temas küll veel teatud ärevust, kuid ei suutnud talle enam pakkuda mingit praktilist lõbu. Keerasin kõne heli võimalikult madalaks ning proovisin vastata valitud ja neutraalsete sõnadega. Ehk pealtkuulajad jäävad uskuma, et arutan koduse külmkapi sisu või sõpradega kohtumise plaane. Kui teiselt poolt toru aga juba kolmandat korda järjekindlalt küsiti, kuidas siis selle isase koera erektsioonile kaasa aitamisega lood on ja mis head süsti ma talle teha saaksin, sai mul selleks korraks kannatus otsa. „Mul pole mingit koerte Viagrat sulle pakkuda, lõpeta see vägistamine juba ära,” nähvasin kõva häälega. Nagu robotöökullid pöördusid kõik kassasabas seisnud inimeste pead minu poole. Madala profiili hoidmine oli taas ebaõnnestunud.