5

Jüri Ratas: Eesti ootab liitlasvägede hulga suurendamist

Lääne Elu

info@le.ee

Jüri Ratas

peaminister, Keskerakond

Tuleval aastal tähistab NATO 70. aastapäeva ja Eesti liitumisest möödub 15 aastat. Me ei tea, kuhu maailm järgmise 15 või 70 aasta jooksul liigub. Küll aga teame, et meie enda sihikindel töö ja kuulumine NATOsse ning Euroopa Liitu on alused, millelt julgelt tuleviku poole vaadata. Eesti julgeolek on kindel, kuid selle hoidmiseks peame jätkama tööd. Sel nädalal toimuv NATO tippkohtumine Brüsselis on oluline hindamaks, kuhu suunas transatlantiline allianss liikuma peaks, et olla oma ülesannete kõrgusel ka homme.

 

NATOst rääkides tuleb tihtipeale alustada NATO põhieesmärgi meenutamisest – NATO kui kaitseorganisatsioon loodi, et ennetada konflikte ja tagada rahu oma liikmesriikidele. NATO pole aga muust maailmast eraldiseisev keham, tal on selge roll rahvusvahelises reeglitel põhinevas maailmakorras, mis on rajatud enam kui 70 aasta jooksul lääneriike ühendanud väärtustele.

Seda on oluline meeles pidada, kui jälgida palju kõneainet pakkuvaid lääneriikide erimeelsusi, nagu näiteks võitlus kliimamuutustega või kaubandustariifid. Me ei tohi unustada, et see, mis meid ühendab, on ajutistest erimeelsustest palju tugevam ja kestvam – erimeelsusi on korduvalt ka varem olnud, kuid alati on neist üle saadud. Sestap ei maksa lahknevusi ülemäära peljata, omalt poolt tagant õhutada ega võimendada. Enda tegevuse paremaks sihtimiseks võiksime hoopis keskenduda sellele, mida on koos saavutatud ja mida edasi teha on võimalik.

NATO käimapanevaks jõuks on liitlaste ühtsus, millest lähtuvalt on viimastel aastatel leevendatud julgeolekumuresid nii NATO ida- kui ka lõunatiival, ja kaugemal. Muutuvale julgeolekuolukorrale vastamiseks on NATO läbi aastakümnete teinud läbi rea muutusi. Eriti märgatav oli see pärast 2014. aastasündmusi Ukrainas ja terrorirühmituse Islamiriik (ISIS) esiletõusu. Osana liitlaste ühisest vastusest neile sündmustele jõudis Eestisse 2017. aastal Suurbritannia juhitud NATO lahingugrupp. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Taani kaitseväelastest on saanud meile relvavennad, kellele võime igas olukorras kindlad olla. Lahingugrupi sujuv osalemine suurõppusel Siil vaid kinnitas seda.

Teine ja märgatavalt suurem osa vastusest on NATO kollektiivkaitse rakendumiseks vajalike protseduuride ning sõjaliste nõudmiste ajakohastamine. See on pikaajaline, aga vajalik muutus, et tagada 70 aastat lääneriikidele rahu ja majanduslikku õitsengut võimaldanud organisatsioonitõsiseltvõetavus ka tulevikus. Sel nädalal toimuvalt tippkohtumiselt ootame, et suurendatakse kõrges valmiduses olevate liitlasvägede hulka ja edendatakse NATO suutlikkust liigutada vägesid Euroopas ning üle Atlandi ookeani. Taani juhtimisel moodustatakse siinsete vägede ja NATO lahingugruppide juhtimiseks diviisi peakorter, mis hakkab paiknema Lätis. Need otsused aitavad NATO-l ning liitlasriikidel kiiremini tegutseda meie regiooni tabava kriisi korral, et tagada vägedele toetus.

Eesti julgeolek on täna kindel ning ka meie suurima liitlase, Ameerika Ühendriikide kohalolek Euroopas on tugevnenud. Samuti on oluline Kanada vägede naasmine Euroopasse, täpsemalt Lätisse. Sõjalise kohaloleku ja arvukate kahe- ning mitmepoolsete kohtumiste  kõrval saab Ameerika Ühendriikide pingutust Euroopa julgeoleku tagamiseks hinnata ka nende rahalist panust vaadates. Oma kohaloleku suurendamiseks lõid ameeriklased 2014. aastal Euroopa heidutusalgatuse (European Deterrence Initiative), mille eelarve tõuseb tuleval aastal 1,7 miljardi dollari võrra 6,5 miljardini. NATO riikide kaitsekulude edetabelis paigutuks see 12. kohale. Transatlantiline side on tugev, ja seda ka kohati ülevõimendatud retoorikat arvestamata.

Muutused ja valmisoleku tõstmine aga eeldavad tõsiseid investeeringuid. Palju on räägitud NATO liitlaste võrdsest koormajagamisest ja sellest, et kõigi liitlaste kaitsekulud peaksid moodustama 2 protsenti SKTst. Kui 2015. aastal oli koos Eestiga kaheprotsendi riike viis, siis sel aastal on meid juba kaheksa ning 2024. aastaks peaks enamik liitlasriike jõudma kahe protsendini. Euroopa liitlaste ja Kanada kaitsekulud tõusevad 2015-2018 neli aastat järjest ja kaitse-eelarvetesse toob see juurde umbes 87 miljardit dollarit.

Eesti jätkab oma kaitsesse investeerimist vähemalt 2 protsenti SKT-st, mis on järgmise nelja aasta jooksul kokku 2,4 miljardit eurot. Järjepideva 2 protsendi investeerimisega oleme loonud oma sõjalise kaitse arendamiseks kindla aluse. See, et kevadisel õppusel Siil oli 18 000 osalejat ehk ligi 1,5 protsenti Eesti elanikkonnast, kõneleb ühe väikeriigi elanike kõrgest kaitsetahtest ja tema kaitseväe suurest võimekusest. Aga ka riigikaitse laiapindsest toimimisest, 16 000 kaitseväelase-kaitseliitlase kõrval osalesid politsei- ja piirivalveameti ning teiste asutuste töötajad. Eesti julgeolek saab alati alguse igast meie inimesest, igast meie kodust – ühtsest ja tugevast ühiskonnast.

Väikeriigina tuleb Eestil rahvusvahelisel areenil pildile jäämiseks mõelda pidevalt tulevikuvajadustele. Eesti küberkaitse-alane kompetents on maailmas laialt hinnatud, see on suur tunnustus aastatepikkusele tööle, aga ka kohustus. NATO tippkohtumise otsus hakata operatsioonidel kasutama liikmesriikide kübervõimeid lennukite või laevadega sarnaselt nõuab ka meilt mõttetööd, kuidas saame tulevikus kübervõimega panustada. Nii samuti on kõrgelt hinnatud meie kaitseväelaste professionaalsus rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Juunis suurenes 40 kaitseväelaseni meie kontingent NATO Afganistani missioonis Resolute Support ja lähiajal saadame kuni 50 kaitseväelasest koosneva üksuse Malisse, kus see hakkab osalema Prantsusmaa operatsioonil Barkhane.

Viimased aastad on näidanud, et julgeolekuolukord maailmas ei muutu lihtsamaks. NATO-l on siin oma selge, stabiilsust tagav roll kõigis 29 liikmesriigis ning maailmas. Tippkohtumine näitab, et NATO on tegus mitmes valdkonnas: lõunast lähtuvatele julgeolekumuredele vastamiseks hakkab Napolis tööle lõunakeskus, Iraagis käivitatakse kohalike julgeolekujõudude toetuseks NATO väljaõppemissioon, Afganistanile kinnitatakse toetuse jätkamist, Gruusia ja Ukraina liikmelisuse-püüdlustest tehakse vahekokkuvõtteid. Laual on ka kutse Makedooniale liitumisläbirääkimiste alustamiseks pärast  nimevaidluse lõppu Kreekaga ja vahekokkuvõte NATO koostööst Euroopa Liiduga.

Tugev atlandiülene side ja suurem koostöö NATO ning Euroopa Liidu vahel suurendab meie kõigi julgeolekut. NATO-EL koostöö kõige tähtsam küsimus on sõjaline mobiilsus, mis toetab juba NATO suutlikkust lisavägesid Euroopas liigutada. Kuigi kahe organisatsiooni vahel on teineteise suhtes teatavat ettevaatlikkust, on NATO-EL koostööga edasiliikumine olulisem kui eales varem. Olgu põhjuseks siis vältimatu vajadus hoida Suurbritannia Brexiti järel osana Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostööst või tarvidus hajutada skepsist, mida teatud ringkondades on tekitanud EL süvendatud kaitsekoostöö ning potentsiaalne konkurents NATO-ga.

See kõik on otseselt Eesti huvides, sest suurendab meie ning meie liitlaste julgeolekut ja stabiilsust.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Tulebki suurendada sest mida aasta edasi seda väiksemaks muutub kaitsetahe.Need noored mehed kes peaksid meid kaitsma on ammugi seal kuhu tõsise konflikti korral tõttavad meie poliitikud,ärimehed ja muu natuke jõukam rahvas.
Ainuke garantii on meie endi sõjavägi,meie endi juhtimisel !
Kuna NATO kontingent ei allu meile siis võib juhtuda,et nad saavad käsu enne kui neid otseselt ei rünnata pole vaja sekkuda.

oled kuulnud?
oled kuulnud?

Eesti ootab majanduskasvu.

K.S.
K.S.

Olen üks nendest Eestlastest kes seda ei oota…

Sass1.
Sass1.

Jüri Ratas vassib, Keskerakonna liitlane on ju Kreml, pean silmas
koostöölepingut Ühtse Venemaaga.

jah
jah

kui nüüd trump ja putin käed löövad ning tiblad natoga ühinevad tulevadki liitlasväed idapiiritagant meie iseseisvust valvama taas

wpDiscuz